Leivo uurimus kõlab järgmiselt:

“Juhtumid, kus arestialused vägivallatsevad oma kambrites kambrikaaslaste kallal, leiavad aset seetõttu, et ühes ruumis on koos rohkem kui üks inimene. Sorokini tapjate ütluse kohaselt oli kuriteo ajendiks asjaolu, et Maardu vanglas viibides olevat Sorokin ühest kaasarestialusest teistele rääkinud, nagu oleks too Pärnu arestimajas tegelenud “bespredeliga”, mis vangla keeli on kaasvangi põhjuseta terroriseerimine ja allalaskmine, vangla hierarhias kõige madalamale astmele surumine, millega kaasneb kaasvangide põlu alla sattumine.

Sorokin ja Dostonogov olid septembris 2003 üheaegselt kahtlustatavana kinnipeetavad Pärnu arestimaja kambris nr 14. Väidetavalt tundsid Sorokini kaasarestialused end Sorokini poolt räägitud jutust puudutatuna, kuna jutt oli olnud alusetu, ning otsustati Sorokin tappa.

Et vältida arestimaja töötaja poolt kambri kontrollimist ja võimalikku sekkumist, otsustati küsida arestimaja töötajatelt valget paberit ja jätta mulje, et keegi vahialustest soovib avaldust kirjutada.

Arestimajas viibimise vältel olid vahialused teinud tähelepanekuid, et kambrit kontrollitakse arestimaja töötajate poolt läbi ukse vaatlusluugi sisse vaadates 20-30-minutiliste vaheaegadega. Arvestati, et paberitoomise järel on arestimaja töötaja ühtlaselt kambri üle vaadanud ning järgneva 20-30 minuti vältel kambrisse ei vaata, mis võimaldab kavatsetu Sorokini suhtes ellu viia.

Pärast arestimaja töötaja kambrist lahkumist Sorokin tapeti. Kaaslaste ütluse kohaselt lamas Sorokin enamasti kambris oma asemel, seega maskeerisid nad tema magajaks, arvestades, et kuna ta teistega eriti ei suhelnud, siis ei oleks Sorokini vaikses olemises arestimaja töötaja midagi kahtlust äratatavat.

Varsti kontrollis arestimaja töötaja kambrit läbi ukse vaateluugi ja nägi, et kambris oli kõik nagu tavaliselt, öösel kontrolliti kambrit samuti regulaarselt läbi vaateluugi…

9. novembril kell 14.15 paiku teatasid kinnipeetavad teenistuses olevale politsei nooreminspektorile, et nende kambris on laip ning väitsid, et tapsid Sorokini juba 8. novembri õhtul kella 10 paiku.

Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati distsiplinaarsüütegu kolme politseiniku tegevuses. Puudused vahetuse üleandmisel-vastuvõtmisel tingisid viivituse tapmise avastamisel, samuti töökorralduslike vigade tõttu, milleks oli kambri läbi otsimata jätmine, oli ruumis keelatud ese, poolik žiletitera.

Samas ei olnud teenistusülesannete mittenõuetekohane täitmine politseinike poolt kuritegu soodustavaks või võimaldavaks tingimuseks, sest kambris olnud poolik žiletitera ei olnud konkreetse kuriteo toimepanemise vahendiks. Rohkem keelatud esemeid kambris ei olnud. Seda eset kasutati selleks, et lõigata ventilatsiooniava küljest lahti sinna kinnitatud niidist punutud pesunöör, millega teo toimepanemist alustati.

Nöör purunes ning selle asemel kasutati muusikakeskuse juhet. 9. novembri hommikune kambrites viibivate vahialuste nõuetekohane küsitlemine ei oleks ära hoidnud kuritegu, küll oleks taganud surnukeha varasema leidmise. Muusikakeskus ei kuulu kambris keelatud esemete hulka, samuti nöör, millel kinnipeetavad saavad pesu kuivatada, kuna isikliku hügieeni järgimine on nende kohus.”