Siseministeeriumi asekantsler: kontrollitakse neid, kes ohustavad teisi
Samas on siiski olemas isikuid, organisatsioone ja riike, kes ei pea lugu teiste vabadusest ning just nende eest tuleb kodanikke kaitsta. Seetõttu peab riik nende ohtudega tegelema ja neid kontrollima. Asi algab ohuhinnangust, lausus Koort möödunud nädalal toimunud Eesti julgeolekukonverentsil.
"Seda pole, et alustatakse rahvastikuregistri otsast ja hakatakse järjest kontrollima," rahustas Koort.
"Terrorirünnakut Läänemerel sõitva laeva vastu ei pane toime mitte abstraktne oht, vaid inimesed. Ent ohtude määratlemisest jõuame me inimesteni, kes võivad ohuks kujuneda," lausus Koort.
Massilist kontrollimist demokraatlikus riigis pole ning selle järele pole ka vajadust, sest demokraatlikus riigis tekitavad ühiskonna väärtused ise ühiskonna stabiilsuseks vajaliku kontrolli.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitik Andres Anvelt kommenteeris aga, et Koorti jutt on selline korralik riigiametniku jutt, mida riigiametnik peabki rääkima, et rahvast rahustada. "Mõnes mõttes on see vajalik, sest ta rahustab levinud paranoiasid," lausus Anvelt.
Ent teiselt poolt peab avalikkusel olema võimalik siiski esitada riigiasutuste kohta kriitilisi küsimusi võimalike vabaduse riivete kohta kas näiteks ajakirjanduses või parlamentaarses debatis.
Kalle Laanet aga lohutas, et Eestis pole ei inimesi ega tehnilisi võimalusi, et kuulata pealt kõiki inimesi, keda riik pealt kuulata võiks.
