Siseministeeriumi ametnik Ruth Annus: välismaalaste seaduse muudatus kaitseb Eesti elanikke tööjõuturul

 (78)
Ruth Annus
Ruth AnnusFoto: Andres Putting

Eriolukorra ajal on palju räägitud võõrtööjõust – kes, kui kaua ja millal Eestis praegusel ajal töötada võib. Täna jõustus COVID-19 kobareelnõuga algatatud seadustepakett, millega hakkasid kehtima ka lühiajaliselt siin töötavaid võõrtöölisi puudutavad muudatused. Välismaalaste seaduse muudatuste peamine eesmärk on kaitsta Eesti elanikke tööjõuturul, kirjutab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Välismaalaste seadus reguleerib kolmandate riikide kodanike Eestis ajutist viibimist, elamist ja töötamist. Seega puudutavad äsja kehtima hakanud muudatused vaid võõrtöölisi ehk neid välismaalasi, kes on kolmandate riikide kodanikud, ei ole Eesti püsielanikud ja töötavad siin lühiajaliselt. Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni riikide kodanike Eestis töötamise regulatsioon ei ole muutunud.

Erisus põllumajandussektoris

Kehtiva välismaalaste Eestis töötamise reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Seetõttu näeb seadus ette, et lühiajaliselt saavad võõrtöölised Eestis töötada üldtingimustel maksimaalselt kas 12 kuud 15 kuu jooksul või hooajatöödel 9 kuud 12 kuu jooksul. Võõrtöölise lühiajalise töötamise peab tööandja registreerima Piirivalve- ja Politseiametis (PPA).

Kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiriülese liikumise piirangute tõttu ei saanud tööandjad arvestada lisanduvate töökätega, kehtestati seadusemuudatusega soodsam erisus põllumajandussektorile. Põllumajandussektoris tegutsevad tööandjad saavad kasutada tööjõuna kuni 31. juulini neid välismaalasi, kes viibisid Eestis 17. märtsi seisuga, mil piiriülese liikumise piirangud kehtestati. Neid võõrtöölisi saab põllumajandusse palgata ka siis kui nende maksimaalne Eestis töötamise aeg on praeguseks läbi saanud või saamas. Põllumajanduses kasutatakse sageli hooajatööd, kus ei kehti nõue maksta vähemalt eelmise aasta Eesti keskmist palka. Samadel tingimustel võib kuni 31. juulini palgata põllumajandusse ka võõrtöölisi. Võõrtööliste palkamise peab tööandja nii nagu tavaliseltki registreerima PPAs. Pärast juuli lõppu on neil võõrtöölistel kuni 31. augustini aega, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Võõrtöölistel, kelle maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on täis ja kes ei jätka töötamist põllumajanduses, tuleb esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Kui lahkumine praeguses suletud piiride olukorras võimalik ei ole, tuleb välismaalasel lahkuda hiljemalt 10 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Koju saamiseks on mõistlik küsida abi oma saatkonnalt. Ka senised tööandjad saavad pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki naasmisele.

Kohanemine on juba käimas

Põllumajandussektori erisuse näol on tegemist üleminekuperioodiga, et võimaldada tööandjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötute arv on eriolukorra ajal kasvanud ligikaudu 14 000 inimese võrra – kokku on Eestis töötuid üle 50 000. Ajal, mil üha rohkem meie inimesi kaotab töö, on riigi kohustus toetada Eesti elanikke ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks.

Mitmed põllumajandusettevõtted on meedias kinnitanud, et üle pika aja on neil vabadele kohtadele hulgaliselt kandidaate. Ilmselt on nüüdseks paljud kuulnud iluteenindajast, kelle ammune soov oli proovida lüpsjatööd ning kes üsna eriolukorra alguses lüpsjana tööle asus. Samuti läksid ajutiselt talutöödele appi kaks välismaal muusikat õppinud tudengit, kes tulid pandeemia ajaks tagasi Eestisse ja kandideerisid kodukandis kohalikku farmi tööle.

Need pole kindlasti ainukesed näited. Eesti inimene on tark ja kohanemisvõimeline – olen kindel, et praeguses olukorras leiavad tööandjad ja tööotsijad teineteist järjest paremini üles ning Eesti inimesed hakkavad põllumajanduses töötamist enam hindama.

Töötamise eesmärgil Eestis viibimine eeldab töötamist

Välismaalaste seaduse muudatus näeb ka ette, et töötamise eesmärgil pikaajalise viisaga või viisavabalt Eestis viibiv kolmanda riigi kodanik peab töö kaotamisel leidma mõistliku aja jooksul kas uue töö või Eestist lahkuma. See muudatus on kehtestatud püsivalt ega sõltu eriolukorra lõppemisest. Muudatuse eesmärk on tagada, et Eestis töö kaotanud ajutiselt viibivad välismaalased pöörduksid tagasi oma koduriiki ega jääks sihitult Schengeni alale. Ilma seadusliku sissetulekuta jäädes on oht, et välismaalased võivad jääda hiljem ebaseaduslikult Eestisse, liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse või panna toime muid õigusrikkumisi. Seetõttu on kõige mõistlikum tööta jäänud välismaalasel koduriiki tagasi pöörduda.

Viisat ei tunnistata kehtetuks üleöö, vaid välismaalasele antakse mõistlik ajaperiood, et leida endale uus tööandja või korraldada oma Eestist lahkumine. Mõistlikuks üleminekuperioodiks võib pidada hinnanguliselt ühte kuud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hindab iga üksikjuhtu eraldi.

Välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid eelistama tööjõuturul Eesti elanikke ja tagada tööta jäänud välismaalaste tagasipöördumine oma koduriiki.