Siseministeerium: PPA tegi elamislubade väljastamisel vigu
Järelevalvemenetlust juhtinud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti sõnul selgitas teenistuslik järelevalve, kas tähtajaliste elamislubade andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korraldus võimaldab väärkasutusi ennetada ja avastada.
"Järelevalve tõi esile puuduseid elamislubade eel- ja järelkontrolli korras ning näitas, et ka kontroll ametnike töö kvaliteedi üle vajab tõhustamist," lausus ta.
Koorti sõnul peab PPA olemasolevat elamislubade menetlemise süsteemi nii eel- kui järelkontrolli osas täiendama.
"Elamislubade kontroll peab muutuma sisulisemaks, mis tähendab, et protsessi tuleb kaasata ka rohkem eksperte nii PPA-st, kaitsepolitseist kui ka majandusvaldkonda tundvatest asutustest. Muudatuste tegemisel tuleb samas arvestada, et elamislubade taotlemise protsess ei muutuks liiga koormavaks," ütles ta.
Esiteks selgus elamisloa taotluste eelkontrolli korra uurimisel, et PPA on andnud elamislube, ilma et oleks taotluste menetlemisel alati välja selgitanud, kas kõik elamisloa andmise tingimused on täidetud ja kas inimese suhtes ei esine asjaolusid, mis tingiksid elamisloa andmisest keeldumise.
PPA kontrollib küll faktiliste tingimuste täidetust, aga ei selgita iga kord välja hinnangulisi asjaolusid ega kontrolli elamisloa andmise eesmärgipärasust ja põhjendatust. Näiteks ettevõtluseks taotletavate elamislubade puhul ei ole ametnikud alati välja selgitanud, kas taotleja kavandatav ettevõtlus on vajalik, ega nõudnud äriplaani sisulist kirjeldust.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõtte kohaselt puudub PPA-l praegu ettevõtlusele hinnangu andmiseks kompetents, kuid samas ei ole amet kasutanud ka neile seadusega antud võimalust küsida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt või teistelt majandusvaldkonda tundvatelt asutustelt arvamust ja koguda lisatõendeid.
Samuti ei ole PPA kaasanud elamisloa taotluste menetlusse piisavalt keskkriminaalpolitseid, piirivalveosakonda, kaitsepolitseid ega muid asutusi, kes võivad omada taotluste menetlemiseks vajalikku infot.
Järelevalve käigus kogutud info põhjal tegi siseministeerium PPA-le ettepaneku sätestada elamisloa taotluste menetlemiseks kord, mis võimaldaks elamisloa andmisel välja selgitada nii faktilised kui hinnangulised tingimused ja koguda selleks täiendavaid tõendeid.
Ettevõtluseks antavate elamislubade taotluste menetlemisse tuleb ministeeriumi hinnangul kaasata vajadusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi või teisi asutusi, kellelt küsida arvamust nii äriplaani kirjelduse kui ettevõtluse vajalikkuse hindamiseks.
Ka tuleb PPA-l kaasata taotluste menetlusse ameti teisi osakondi, kaitsepolitseid ja vajadusel muid asutusi, et võimalikult põhjalikult kontrollida elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
Teiseks ilmnes elamislubade järelkontrolli osas, et pärast elamisloa andmist ei teosta PPA omaalgatuslikult järelevalvet selle üle, kas inimene täidab jätkuvalt elamisloa omamise tingimusi või mitte.
Elamisloa andmise tingimuste täidetust kontrollib PPA üldjuhul elamisloa pikendamisel ning elamisloa kehtivusajal tavaliselt järelkontrolli ei tehta.
Samas jätab PPA enda sõnul elamisloa saanud inimese järelkontrolli alla näiteks juhul, kui mitmed üksteisega mitteseotud inimesed on esitanud elamisloa taotlemisel või selle järel samad elukohaandmed või mitmed äriühingud on registreeritud samal aadressil.
Paraku ei ole praegu tagatud, et amet saaks aadresside korduvusest süsteemselt teavet ja seetõttu ei kasutata vastavat teavet piisavalt ka menetlustes.
Siseministeerium tegi PPA-le ettepaneku luua järelkontrollisüsteem ning korraldada menetlusalane töö nii, et ametnikud saaksid taolistest olukordadest paremini informatsiooni ning arvestaksid seda oma menetlustes.
Kolmandaks selgitas teenistuslik järelevalve, et PPA-s ei tehta elamisloa taotluste menetluse käigus ega pärast loa väljaandmist ametnike otsuste üle süstemaatilist kontrolli, mistõttu võib juhtuda, et menetlejad teevad taotluste suhtes ebaõigeid otsuseid ja neid ei avastata.
Ministeeriumi hinnangul tuleb PPA-l sätestada menetlusjuhendis kord, mis võimaldab elamisloa andmise otsuseid süsteemselt kontrollida ja avastada õigusvastaselt tehtud otsuseid.
