Siseministeerium peab elamislubade liiga lahkes jagamises süüdlaseks politsei- ja piirivalveametit

Siseministeerium alustas neljapäeval teenistuslikku järelevalvet, et selgitada, kas politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisene elamislubade andmise ja kontrolli kord on väärkasutuste ärahoidmiseks piisav.

Teenistusliku järelevalve algatas ministeerium pärast seda, kui oli ära kuulanud PPA elamislubade järelkontrolli esialgsed tulemused, teatas siseministeerium.

Teenistuslikku järelevalvet hakkab läbi viima siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Tema sõnul näitavad PPA järelkontrolli senised tulemused, et elamislubade andmise ja järelkontrolli korras võib esineda puudusi. „PPA esitletud andmetest ilmnes hulk küsimusi, mis peavad saama vastuse järelevalve käigus. Samuti tuleb selgitada, kas tegemist on töökorralduslike vajakajäämistega,“ ütles ta.

Asekantsler Koort lisas, et elamislubade andmise kord tuleb üle vaadata ka välismaalaste seaduses. „Ettevõtluseks antavaid elamislubasid peavad saama üksnes inimesed, kes toovad Eesti ühiskonnale lisaväärtust. Nende elamislubade väljastamise muutmisel tuleb peale julgeolekuküsimuste silmas pidada ka muudatuste mõju Eesti majandusele. Siin tuleb teha tihedat koostööd majandusekspertidega,“ lausus Koort. Siseministeeriumis valmivad välismaalaste seaduse muudatused uuel aastal pärast seda, kui teenistuslik järelevalve on lõpetatud ning PPA on viinud lõpule kõigi sel aastal antud piirarvu alla kuuluvate elamislubade järelkontrolli.

Tänavu mai lõpus teavitas PPA siseministeeriumi, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti töötamiseks (juhtorgani liikmena) antavate elamislubadega, ning avaldas kahtlust, et sel alusel elamislubade taotlemisel esineb väärkasutusi. Siseministeerium teavitas olukorrast oma koostööpartnereid ning asus koos PPA-ga selgitama, millised seaduse kitsaskohad võimalikku väärkasutamist võimaldavad. 4. juulil kehtestas siseminister määruse, millega keelas sel aastal töötamiseks (juhtorgani liikmena) elamislubasid rohkem anda. Senine sisserände piirarv täitus 31. augustil.

Septembri lõpus otsustas valitsus tõsta sisserände piirarvu seadusega lubatud piirini, et piirarvu täitumise tõttu ei jääks elamisluba saamata Eestile vajalikel töötajatel. Selleks ajaks oli põhjust arvata, et lisaks töötamiseks (juhtorgani liikmena) taotletud elamislubadele on fiktiivseid taotluseid esitatud teistelgi alustel elamisloa saamiseks. Siseministeeriumi ülesandel tugevdas PPA elamisloa taotluste eelkontrolli ning siseminister kehtestas määrusega piirarvu jagunemise ka teiste tähtajalise elamisloa andmise aluste järgi.

Praegu kontrollib PPA siseministeeriumi korraldusel üle kõik sel aastal antud elamisload, mis kuuluvad sisserände piirarvu alla. Kõik tänavu elamisloa saanud inimesed, kes pole täitnud seaduses ette nähtud nõudeid ja kohustusi, jäävad elamisloast ilma.