Omavalitsuste volikogude valimistel tohivad praegu osaleda erakondade ja üksikkandidaatide kõrval nimekirjad, mille on moodustanud mitu parteid ja kodanike valimisliidud.
Parteide huvi tõstmiseks tuleb arvestada nende rahastamisel mitte ainult riigikogu kohtade arvu, vaid ka esindatust kohalikes volikogudes, seisab teisipäeva õhtul valitsuse kabinetinõupidamisel arutlusele tulevas kontseptsioonis.
Samas möönavad dokumendi koostajad, et sätte rakendamine võib väikevaldades kaasa tuua volikogu otsustuspotentsiaali halvenemise kui valimisliidud keelustada juba 2002. aasta valimisteks.
Vaid parteide lubamine kohalikele valimistele 2005. aastast tuleks siseministeeriumi hinnangul läbi viia koos haldusterritoriaalse reformiga.
Kontseptsiooni praegune variant näeb ette, et valla- või linnavalitsus moodustatakse volikogu liikmetest ja volikokku mittekuuluvatest koalitsiooni esindajatest.
Vallavanem või linnapea juhib ühtlasi volikogu kui valitsuse tööd ning moodustab valitsuse. Ametiasutust juhib valla või linna direktor, kelle nimetab kohalik omavalitsus ametisse neljaks kuni kaheksaks aastaks vastavalt linna või valla põhimäärusele, seisab reformikavas.
Uuendused võiks siseministeeriumi hinnagul rakenduda aastast 2002.
