Delfi uuris siseministeeriumilt, kas äkki ei müüda inimestele liiga ohtlikke tulirelvasid, nagu poolautomaatsed vintpüsse või snaiprirelvasid.

Heinsoo vastas, et põhimõtteliselt on kõik relvad poolautomaatsed relvad (püstolid, revolvrid, padrunisalvega vintrelvad). Kehtiv relvaseadus näeb ette, et relvi võib soetada enesekaitseks (püstolid, revolvrid), jahipidamiseks (sileraudsed relvad, vintpüssid) ja spordi tegemiseks (vintpüssid, püstolid) - tegu on piiratud tsiviilkäibega relvadega.

"Relvast teeb snaiperrelva optika - pika toruga relvi täpsuslaskmiseks kasutatakse peamiselt jahipidamisel. Tegemist on piiratud tsiviilkäibega relvadega," teatas Heinsoo.

Heinsoo lisas, et tsiviilisikutel ei ole kindlasti vajadust ega ka õigust viia läbi taktikalisi operatsioone. Taktikalisi operatsioone on tema sõnul võimalik viia läbi mitmesuguste relvadega.

"Seaduse kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju, sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm, tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada, tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist, automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, tulirelv, millel puudub valmistaja markeering, ning eriohtlikkusega tulirelv," lisas Heinsoo.

Praegu on välja töötamisel uus relvaseadus. Selle eesmärgiks on tema sõnul muuta relvaseadus selgemaks ning täpsustada relvalubade väljastamise eelduseks olevaid tingimusi ja tingimustele vastavuse kontrolli, samuti relvade liike ja nende käitlemise piiranguid ning relvade deaktiveerimist ja deaktiveeritud relvade käitlemist.