Siseministeerium: ei ole palju selgitusi, miks peaks oma elu või vara kaitseks omama piiramatul hulgal tulirelvi
Siseministeerium selgitas, et relvaomanike seas kriitilist tagasisidet saanud relvaseaduse muudatused ei puuduta kaitseliidu või jahirelvasid. Üheks planeeritud muutuseks on relvade arvu piiramine vaid ühele relvale, sest enesekaitseks pole rohkem relvasid vaja.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar teatas, et relvaseaduse muudatuste tegemise eesmärk ei ole seotud sooviga vähendada või võtta inimeste käest nende seaduslikult omandatud relvad. "Omandatud relvi tuleb kasutada nendel eesmärkidel, milleks nad on taotletud," kommenteeris Kommusaar.
Eelnõus on ka muudatus, mille kohaselt vintraudseid ega siledaraudseid püsse enam enesekaitseks soetada ei saa. Eelnõu seletuskiri märgib, et oma lasketabavuse kauguse ja täpsuse seisukohast on need sobilikud jahi pidamiseks ja osalemiseks spordivõistlustel, mitte enese ja vara kaitseks.
Kommusaar kommenteeris, et see konkreetne muudatusettepanek puudutab vaid isiklikus kasutuses olevad nn enesekaitse relvi ega puuduta näiteks kaitseliidu või jahirelvi.
Lisaks piiratakse lubatud relvade arvu ühele. "Ei ole palju ratsionaalseid selgitusi, miks peaks eraelu või vara kaitseks omama piiramatul hulgal tulirelvi. Mööname, et teatud erisused võivad esineda, kus on põhjendatud rohkem kui ühe tulirelva omamine vara või enese kaitseks," nentis Kommusaar.
Seepärast on tema sõnul oluline ka ühiskonnas toimuv diskussioon ja erinevate huvigruppide tagasiside koos argumentidega. Samas tasub märkida, et juhul, kui inimesel on suurem huvi tulirelvade vastu, on võimalik selle huviga tegeleda näiteks spordiklubi liikmena või kollektsioneerides tulirelvi. Samuti on Eestis Kommusaare sõnul olemas mitmed lasketiirud, kus on võimalik erinevaid relvi katsetada ja leida neist endale sobilik.
Ta lisas, et mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on piiranud relvade omamist. Mõnedes riikides on õigus tulirelva omada üksnes vastavasse spordiorganisatsiooni või jahiseltsi kuuludes. Näiteks Rootsi seaduse kohaselt peab relvaloa taotleja olema kuulunud spordiorganisatsiooni või jahiseltsi vähemalt kuus kuud, enne kui tal on õigus relvaluba taotleda.
Soomes ei ole isikutel lubatud omada relvi turvalisuse tagamise eesmärgil, vaid üksnes sporditegemise või jahipidamise eesmärgil.
Siseministeerium ootab eelnõu osas arvamusi 8. jaanuariks, misjärel saame otsustada, millisel kujul valitsus antud eelnõu arutama hakkab.
