Siseministeerium: Eestisse ei ole endiselt mitte ühtegi kvoodipagulast saabunud

 (103)
Freilassingusse jõudnutel on küll katus peakohal, aga vahel tuleb ikkagi traataia taga istuda, kuni nende kord tuleb ja võimud nendega tegeleda jõuavad.
Põgenikud Saksa-Austra piirilFoto: Teele Tammeorg

Siseministeeriumi kinnitusel ei ole ümberpaigutamisprogrammi kaudu Eestisse veel ühtegi põgenikku saabunud ning suuremad lootused kokkulepet täita on seotud Kreekaga.

Siseministeeriumi pressinõuniku Merje Klopetsi sõnul ei ole selgunud, millal esimesed ümberpaigutamisprogrammiga rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed Eestisse jõuavad.

Ministeerium loodab, et Kreekast on suurem võimalus sobilikke põgenikke leida. "Me oleme nüüd lisaks Itaaliale ka Kreekas. Sealt laekuvad esimesed toimikud. Loodame, et Kreekaga saab paremini joonele kui Itaaliaga," ütles Klopets Delfile.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas jaanuari lõpus, et Eesti annab rahvusvahelise kaitse ja võtab vastu vaid neid, kelle isik on tuvastatud.

"Eesti on keeldunud kaheksa inimesele kaitse andmisest, sest meile on antud kaheksa toimikut, kus pole võimalik isikut tuvastada," sõnas Annus ja märkis, et näiteks pole toimikutes olnud pilti. Pole olnud võimalik tuvastada, kellega tegu on, kas ta vajab kaitset ja ega ta ei kujuta ohtu - ühesõnaga on andmed olnud nii puudulikud, et pole saadud isegi kaaluma hakata, kas need inimesed võiksid Eestisse tulla.

Eelmise aasta 22. septembril leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel.

Eesti on nõustunud vastu võtma umbes 550 pagulast.