Seaduse sellesisulise sätte senine sõnastus on valitsuse hinnangul ebatäpne, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Täiendatud süüteo koosseisuga on eelnõu kohaselt hõlmatud Nõukogude Liidu ja tema liiduvabariikide, samuti Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei ja SS-i ametlik sümboolika või selle selgelt äratuntava osa avalik eksponeerimine ja levitamine.

Koosseisu kuuluvad ka vastavad ajaloolised lipud, vapid ja muu ametlik sümboolika, kui need on tuvastatavad. Samuti piisab kui keelatud sümbol on esitatud osaliselt, kuid selgelt äratuntava keelatud osaga.

Kuigi sümbolite loetelu ei ole ammendav, on eelnõus toodud välja okupatsioonirežiimide sümbolid, mille kasutamine on ajaloolistel põhjustel teistest sümbolitest suurema tõenäosusega vaenu õhutav.

Justiitsminister Rein Lang ütles valitsuse pressikonverentsil, et okupatsioonirežiimide sümbolite kasutamine kunstilistel ning teaduslikel eesmärkidel jääb lubatuks, teatab EPL Online.

Kommenteerides punalippude kasutamist pronkssõduri juures ütles Lang, et pronkssõduri juurde kogunemine ei ole vaenuõhutamine.

„Aga seal näiteks punalippude lehvitamine, mis on selgelt teada, et sellega õhutatakse teist poolt vastutegevusele ja õhutatakse mingisugust vaenu, siis see peab olema karistatav ja sellised üritused tuleb lõpetada,” ütles Lang.

Lang ütles, et selliseid juhtumeid, kus loodava seaduse alusel saaks inimesi karistada on juba toimunud.

„Meil on andmeid ühe konkreetse selli tegevusest, kes aeg-ajalt korraldab metsatalus selliseid Kristallöö tähistamisi, kus haakristiga lipp tõmmatakse vardasse ja mehed viskavad kätt ning sõna otseses mõttes tahaksid tagasi saada aega, kus teatud laulude tausta ida poole marsiti. Ja teiselt poolt on ju pronkssõduri juures küllaga olnud neid selle, kes siis viinapudel käes ja teises käes sirbi ja vasaraga lipp kutsuvad tagasi kommuniste hävitama Eesti rahvast.”