Sirk: ristmikul kipuvad kõik avariis osalejad rohelist tuld nägema
"Kipub olema nii, et mõlemad näevad rohelist tuld. Kes seda lõpuks nägi, mismoodi, see ongi uurimise peamiseid küsimusi," rääkis Sirk Delfile. "Ei ole tegelikult välistatud ka see, et kusagil on fooride rike, aga mina oma praktikas ühtegi juhtumit ei tea, kus oleks olnud selline fooride rike, et mõlemas suunas oleksid samaaegselt põlenud roheline tuli."
Samas ei peitu liiklusjuristi kinnitusel absoluutne tõde ka õnnetust pealt näinud inimeste tunnistustes: "Inimesed, ka tunnistajad, teinekord eksivad. Kõige tavapärasem eksimine seisnebki selles, et keegi ei tea liiklusõnnetuse toimumist ette, vaid kui liiklusõnnetus on toimunud, siis inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis seal juhtus ja kui nad siis pärast n-ö pauku vaatavad valgusfoori, siis näevad nad seal täiesti uut situatsiooni."
"Ja millal keegi vaatab valgusfoori, on täiesti erinev. Peab olema väga külma, kalkuleeriva ja professionaalse suhtumisega inimene, kes koheselt, kui õnnetus on toimunud, vaatab valgusfoori, et fikseerida see valgusfoori tuli. Enamasti vaadatakse alguses õnnetuses osalenud sõidukite ja inimeste poole, ja see ajahetk, mis möödub kuni valgusfoori vaatamiseni, võib olla mõõdetav murdsekunditest kuni sekundite või isegi minutiteni," tõdes Sirk.
Kuigi pärast laupäeval Nõmme teel toimunud auto ja rolleri kokkupõrget, kus rollerit juhtinud poiss hukkus ja taga istunud tüdruk sai raskelt vigastada, kirjutati internetikommentaarides, et rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Andres Jõesaare juhitud Volvo sõitis ristmikule punase tule ajal, ei saa Indrek Sirgi kinnitusel seda tõena võtta.
"Kõik kommentaariumites antud teave on selles mõttes huvitav, et mina oma praktikas ei ole leidnud nendest kommentaariumitest siiani usaldusväärset tunnistajat, isegi kui on õnnestunud IP-aadresside järgi hilisemalt tuvastada need inimesed, kes on kommenteerinud. Siis on ilmnenud see, et nad on seda ikkagi kellegi käest kuulnud. Nii et need väited, et "ma nägin ja sellest tulenevalt olen tunnistaja" ei ole tavaliselt usaldusväärsed. Ükskõik kumba pidi nad ka ei ole kirjutatud," selgitas jurist.
"Üks suur probleem tunnistajatega on ka see, et iga inimene on soodumusega, kergelt subjektiivne. Kui sellise õnnetuse pealtnägijaks või kommenteerijaks saab olema inimene, kes liigub jalgsi või kaherattalisega, võib tema tema tunnistus autojuhi suhtes olla negatiivsem kui kaasautojuhil. Selles mõttes tuleb alati vaadata tunnistaja maailmavaadet ja vaadet liiklusele üldisemalt, et millises rollis tema liikluses tavaliselt on ja kuidas ta sellesse suhtub. Selles mõttes on hea, et uurimist viib läbi politsei ja mitte pealtnägijad," rääkis ta.
Seepärast on politsei jaoks olulise tähtsusega näiteks ka sõidukite paiknemine pärast õnnetust ning teel olevad jäljed, millest on näha kas ja millal juhid pidurdama hakkasid. "Võimatu on öelda ette seda, milline tõend saab kaalukeeleks," nentis liiklusjurist.
