„Need on tulnud nii kaugelt, kui on saanud tulla,” naeris Arvi Parbo. Üle 80 aasta vana, kuid vitaalne härra tõi kaasa dokumente, fotosid ja mälestusi; kirjavahetust, matuste laululehti ja kihlakaarte; koolivihikuid, raamatuid jm, kirjutab Lääne Elu.

Vanim Parbo suguvõsale viitav dokument on Käina kirikuraamatust aastal 1697. Sealt on pärit Parbo isa poolne liin. Emaliin on Põhja–Viljandimaalt, Arvo Parbo ise on aga pärit igatpidi piiri pealt, Laukna ja Loodna küla piirilt Kullamaa ja Märjamaa vahel.

Arvi Parbo ütles, et alustas koos vend Jaanes–Adoga perekonnaarhiivi kogumist ja korrastamist paarkümmend aastat tagasi. Praegu ta kahetseb, et sellega varem algust ei teinud, sest palju materjali on kaduma läinud.

„Kuni 60. eluaastani inimene mõtleb, kui vana ta on,” sõnas Parbo. „Pärast seda ta mõtleb, kui palju on tal veel aega jäänud.”

Muuseumile antud mälestusi ei ole Parbo mõelnud raamatuna välja anda, sest ta kirjutas üles selle, mis temale huvi pakkus. Raamatus tuleks mõelda, mis ka teistele võiks huvitav olla, arutles ta.

Parbo lahkus Eestist 17aastase noorukina 1944. Austraalias sai temast mäeinsener ja suure kaevanduskompanii juht. 1978 tõusis ta esimese eestlasena Sir’ i seisusse.