Kohapeal viibiva Delfi reporteri sõnul kogunes üritusele ligikaudu pooltuhat inimest, neist valdav osa  üsna eakad. Üritusel viibisid ka Vene telekanalite esindajad, skandaalne soomlane Johan Bäckman ja pronksiööl kuulsaks saanud Dmitri Linter.

Kokkutulekul koguti allkirju Sinimägede lahingupaiga kaitse alla võtmiseks. Muinsuskaitsele ja veteranide ühendusele teevad muret eelkõige ebaseaduslikud väljakaevamised ning vastav pöördumine on saadetud ka kultuuriminister Laine Jänesele, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule, mille füüsiline asend oli strateegiliselt väga oluline. Esimene rünnak toimus 26. juulil 1944 ja rünnakud kestsid vahetpidamata kuni 12. augustini. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm.

Wikipedia andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja kaks brigaadi - kokku 160 000-170 000 meest ja üle 200 tanki. Nõukogude ajaloo andmetel maeti Sinimägede ühishauda 12 000 punaarmeelast, aga sedagi pärast 19. septembrit, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelasele.

Aga väiksed polnud ka eestlaste, samuti taanlaste, flaamide ja norrakate kaotused - umbes 10 000 meest, neist umbes 2500 eestlast. Neile lisanduvad teadmata kadunud või Punaarmee kätte läinud kaevikutes hukkunud.