Ida prefektuuri pressiesindaja ütles Delfile, et teateid korrarikkumistest Sinimägedest ei tulnud ja üritused möödusid rahulikult.

Sinimägede lahingu 67. aastapäeva üritusele kogunes täna sadu inimesi. protestiks 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi veteranide mälestusüritusele korraldasid Vene rahvuslased veidi eemal oma kogunemise.

29. juulil 1944 toimus kokkutuleku paigas Teise maailmasõja üks verisemaid lahinguid Eestis, kus kapten Paul Maitla juhitud üksus hoidis ära Grenaderimäe vallutamise pealetunginud ülekaalukate Punaarmee üksuste poolt.

Sinimägede kaitselahinguid peetakse rängimaiks, mida Eesti aladel kunagi peetud. Sinimägedes ründas Nõukogude Punaarmee suurte jõududega Saksa armeed, mille koosseisus osales lahingutes tuhandeid eestlasi, teiste hulgas ka 20. eesti SS-diviis. Punaarmee pealetung kestis kaks nädalat, kuid neil ei õnnestunud nn Tannebergi liinist Sinimägedes läbi tungida. Just Sinimägedes peatati Punaarmee seni edukalt kulgenud Eesti vallutamine.

Erinevatel andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja kaks brigaadi - kokku 160 000-170 000 meest ja üle 200 tanki. Nõukogude ajaloo andmetel maeti Sinimägede ühishauda 12 000 punaarmeelast, aga sedagi pärast 19. septembrit, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelasele.

Aga väiksed polnud ka eestlaste, samuti taanlaste, flaamide ja norrakate kaotused - umbes 10 000 meest, neist umbes 2500 eestlast. Neile lisanduvad teadmata kadunud või Punaarmee kätte läinud kaevikutes hukkunud.