„Erinevais Eestimaa paigus jagati Euroopa Liidu poolt möödunud aastal üle 280 tonni makarone ning 140 tonni jahu ja 188 tonni pudruhelbeid,“ märkis Simson. „Tänavuseks aastaks neid koguseid kahekordistatakse. Toimetulekutoetustest sõltuvate perede arv on drastiliselt kasvanud. Möödunud aastal sai seda 38122 inimest, see on kaks Viljandi linna täit inimesi. Kasv on toimunud eelkõige töötutoetust saava inimesega perede ning pikaajalise töötuga perede arvel ning kasv jätkub.“

Simson ütles, et Eesti töötuse näitajad on ligi kaks korda kõrgemad kui Rumeenias, kolmandik kõrgemad kui Bulgaarias ja Tšehhis. „See on valus teadmine seisus, kus oleme end pidanud ikkagi paindlikumaks ja taibukamaks kui Euroopa Liidu uued liikmesriigid keskmiselt,“ sõnas ta.

Simsoni sõnul väärib vahetust valitsus, kes püüab peatada paarisaja palgatoetuse ja mõnekümne ettevõtlustoetuse kohaga tööpuudust, mis kasvab 2500 inimest nädalas.

Keskerakonna fraktsiooni esimees ütles, et valitsuserakondade kramplik püüd teha nägu, et Eesti on musterriik, kus kõik toimib ja lahendused on kogu aeg olemas olnud, on väga elukauge ja hoolimatu.

„Seetõttu muutuvad töökohtade kaotused inimkaotusteks, mis väljenduvad inimeste väljarändamises, vaesuslõksu sattumises ja pikaaegse töötusest heitumise läbi,“ märkis Simson. „Eesti tööpuuduse lahenduseks ei saa olla tõhusam töö pakkumine välisriikidesse, kus majanduslangus on väiksem ning häid töökäsi osatakse hinnata. Valitsuse liikmete selliseid soovitusi tuleb selgelt taunida.“

Simsoni sõnul on meil kriis kordades sügavam kui Põhjamaades ning ainus võrdväärne langeja on Läti. „Miks vähemkannatanud Euroopa Liidu riigid on kõik majanduslanguse aastatel algatanud uusi sotsiaalmeetmeid, kuid Eesti valitsus vastupidi on kaotanud rea peretoetusi?,“ küsis ta.

Simson ütles, et Keskerakonna ettepanek vabastada tööandja kaheteistkümneks kuuks sotsiaalmaksu tasumisest, kui ta loob uue töökoha seni töötuna olnud inimesele, maksaks riigile vähem kui täna inimese töötuna hoidmine ja ravikindlustusosa maksmine pluss töötutoetused.

„Mis aga põhiline, inimene saaks abivajaja staatuse asemel taas aktiivseks töötegijaks ja maksumaksjaks,“ märkis ta. „Sama eesmärki kannab ka Keskerakonna ettepanek alandada osalise tööajaga töötavate madalapalgaliste sotsiaalmaksu.“