Töötukassa prognoosi järgi hakkab töötute arv kahanema alles tuleva aasta teisel poolel. Simsoni sõnul võib selle aja jooksul paljugi juhtuda ning tõi välja kaks võimalikku riskistsenaariumi.

“Üks näide on see, mida on valitsus ise soosinud Juhan Partsi sõnade läbi, et inimesed, kellel pole Eestis tööd, minge otsige tööd välismaalt. Esimene võimalus on see, et väga paljud tööealised inimesed lahkuvad Eestist. Ja me kõik teame, et Eesti on väga väike riik ja ühtegi inimest ülearuseks lugeda on enneaegne. Kui me teeme erinevaid algatusi, et inimesi juurde sünniks, miks me peaksime ära põlgama tööealisi inimesi ja riigi poolt haritud inimesi,” rääkis Simson Delfile.

Teine riskifaktor on Simsoni arvates see, et täna veel korrektselt töötuna vormistatud inimesed kaotavad lootuse töö leida. “Meil on üle 40 000 inimese Eestis, kes on otsinud tööd üle aasta. Ja mingil hetkel kaotavad nad lootuse, ja kui inimene on kaotanud lootuse, siis see ei tule tagasi ka siis, kui Eesti riigi majandus peaks taastuma hakkama. Nad on riigile kaduma läinud inimesed.”

Keskerakonna ettepanek jäi riigikogu toetuseta

Simsoni sõnul ei ole riigikogus toetust leidnud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, et ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused, kes võtavad tööle inimese, kes on vähemalt kolm kuud olnud ametlikult töötu, ei peaks selle inimese eest maksma sotsiaalmaksu. “Kalkulatsioon on väga lihtne — kui inimene on kodus ja ilma tööta, siis ta ei maksa ei sotsiaalmaksu, ta ei maksa ka tulumaksu ja ta sõltub abirahadest. Ja nüüd, kui talle loodaks töökoht ja ta hakkaks tööl käima, siis punkt üks — annab ta oma panuse majanduse taastamisse, punkt kaks — hakkab ta maksma tulumaksu ja punkt kolm — ta ei sõltu enam abirahadest,” selgitas Simson.

Rõivas: Keskerakond murrab lahtisest uksest sisse

Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas ütles Delfile, et Keskerakond on oma eelnõuga totaalselt hiljaks jäänud. “See on juba täiesti lahtisest uksest sissemurdmine. Täna on juba palju tõhusam asi töös, mille nimi on palgatoetus,” ütles Rõivas Delfile.

Teine põhjus on see, et selle ettepaneku vastu on protestinud ka pensionäride ühendused, sellepärast, et kui mingil osal töötajatel ei makstaks sotsiaalmaksu, siis see oluliselt vähendab sotsiaalmaksu laekumist. Sellega omakorda on seotud nii pensionide suurus kui kogu Eesti meditsiin ehk siis haigekassa.

Simson: valitsuse palgatoetusest ei jätku

Kadri Simson ütles aga, et valitsuse poolt palgatoetuseks ettenähtud summast jätkub umbes sama paljude inimeste tööle aitamiseks, kui jaanuari esimesel nädalal uusi töötuid lisandus. “Ja sellest summast peaks jätkuma terveks aastaks,” märkis Simson.

Rõivas siin probleemi ei näe. Tema sõnul ei ole sellist varianti, et palgatoetuse vahendid lihtsalt otsa saaksid. “Juhul, kui selgub, et huvi palgatoetuse vastu on suurem kui eelarves ettenähtud vahendid, siis ma pean küll täiesti reaalseks seda, et neid vahendeid ümber vaadata. Me kasutaksime Euroopa Liidu vahendeid ja see on täiesti võimalik,” ütles Rõivas.

Rõivase sõnul on tööpuuduse vähendamine valitsuse prioriteet ja vahendeid selles osas kokku ei hoita. “Summa, mis käesoleval aastal läheb tööpuuduse vähendamiseks on ligi neli miljardit krooni.”