“Tema kaudu käis läbi kõikide salastustasemete NATO info, mis Eestisse üldse on saabunud. Ehk tal oli absoluutne ligipääs infole. Kui see kahtlustus leiab kinnitust, siis potentsiaalne kahju võib olla väga suur, sest kogu NATO salastatud info, mis meilt läbi käis, võis lekkida,” ütles Kunnas “Aktuaalsele kaamerale”, vahendavad
.

Kuid NATO pole ainuke, mis võib Eesti puhul huvi pakkuda. “Esmajärjekorras peavad huvitama iga luureteenistust, sealhulgas Venemaa oma, salajased eluloolised andmed Eesti eliidi, poliitikute, ametnike, ärimeeste ning arvamusliidrite kohta — selleks, et saaks neid värvata,” rääkis Balti Vene Uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin.

“Hoolikalt uuritakse eluloolisi andmeid. Ja kui nendes leidub mingisuguseid punkte, mis võivad osutuda selle inimese puhul värbamiseks piisavaks, siis ei pea teda värbama tingimata agendiks, temast võib saada ka mõjutusagent,” sõnas Juškin.