"Valgevenelased said eile valida seenelkäigu, supikeetmise või valimisjaoskondades avatud puhveti vahel. Parlamendivalimistel polnud mõtet osaleda, sest valik seal puudus ning tulemused olid juba ette teada. Ning tegelikult ei sõltu ametisse kinnitatud saadikutest midagi," ütles Meikar Delfile.

Meikar tõi välja asjaolu, et opositsioon oli varem inimesi kutsunud üles valimisi boikoteerima, kuid seda, kas keegi neid kuulda võttis või kas sõnum kodanikeni üldse jõudis, on mehe sõnul raske öelda.

"Sest vaba meediat ja võimalusi oma sõnumit edastada Euroopa viimaseks diktatuuriks nimetatud riigis pole. Mõned julged jagasid küll valimisi boikoteerima kutsuvaid lendlehti, kuid need võeti kiiresti kinni ja pandi trellide taha. Mitte-osalemise valikut oskavad valgevenelased teha ka ilma kampaaniata," tõi Meikar välja.

"Arvestades, et enamik opositsioonilisi kandidaate loobus kandideerimast, oli valimikomisjonide eilseks tööülesandeks osalusprotsentide võltsimine. Eeldused selleks olid tehtud juba valimiskomisjone moodustades, kui enamik "kahtlasi" (ehk opositsiooniliste erakondade või kodanikuühenduste liikmetest) isikuid nendesse ei kindlustatud. Mõned siiski said, või anti neile võimalus valimisi vaadelda, ning nende näited kinnitavad kahtlaseid juhtumeid," lisas Meikar.

Tegelik osalusprotsent poole väiksem

Meikari sõnul tuleks kindlasti kahtluse alla seada ka väidetava osalusprotsendi, mis ametlikult on ligi 75 protsenti. "Rahvusvaheliste vaatlejate esialgne hinnang ja kohapealt saadud infokillud aga kinnitavad, et osalus oli oluliselt väiksem kui ametlikult väidetakse," ütles Meikar.

Näitena tõi inimõiguste nõunik välja juhtumi, kus kohalik vaatleja Marina Kalinouskaja loendas Minskis asuvasse jaoskonnas No367 valijaid ning ajavahemikus 8-11 oli kirjas 70 osalejat. Jaoskonda reidile saabunud OSCE vaatlusmeeskonnale esitas aga valimiskomisjon üle kolme korra suurema numbri.

Vähest aktiivsust on kinnitanud ka kohal sõitnud rahvusvahelised ajakirjanikud ning nii võibki Meikari arvates oletada, et tegelik osalusprotsent on võrreldav Lukašenko populaarsusega, mis kõigub 30 ja 40 protsendi vahel.

Samas aga ei oleks Meikari arvates olukord Valgevenes sisuliselt muutunud ka siis, kui osalusprotsenti poleks võltsitud ning mitmel pool oleks pidanud toimuma kordusvalimised.

"Üks valimislubadus, millega 1994. aastal - muuseas suhteliselt ausate ja vabade - presidendivalimistega Lukašenko võimule tuli, oli ebaefektiivse parlamendi võimu vähendamine ning selle on ta edukalt ka täitnud. Parlamendist ei sõltu Valgevenes tõesti peaaegu midagi, hoolimata ka sellest, kas valimised toimusid või mitte," arvas Meikar.

Valimised

Valgevene keskvalimiskomisjoni teatel valiti eile riigi parlamendi alamkotta 109 rahvasaadikut 110-st, osalusprotsendiks kujunes 74,3.

"Valimised toimusid. Parlamendi alamkotta valiti 109 rahvasaadikut 110-st. Vaid Homieli valimispiirkonnas jäi rahvaesindaja valimata," kinnitas keskvalimiskomisjoni juht Lidia Jermošina BNS-i vahendusel.

Jermošina kinnitusel korraldatakse Homielis kordusvalimised. 9,5 miljoni elanikuga Valgevenet juhib juba 18 aastat president Aleksander Lukašenka.