Siiri Sisask: lahedalt elavad inimesed ei kujuta ettegi, kui kasinalt osa peresid peab läbi saama
Kui peaminister Andrus Ansip ütleb, et tuleb säästa ja kokku hoida, siis paljudel ei ole kokku hoida enam kusagilt. Kulutada ei saa ju rohkem, kui on mida kulutada - suur hulk inimesi elab vaesusriskis, leiab lauljatar Siiri Sisask.
Oma MTÜ Saagu Valgus tööga Raplas näeb ta, et igal kuul liitub abivajajatega uusi peresid. "Väga palju on peresid, kus ei saada rahaliselt hakkama ja vajatakse täiendavat abi," rääkis Sisask Delfile. "Veebruaris oleme abi andnud juba paarikümnele perele, nende seas on ka uusi abivajajaid peresid."
Ta meenutas, et detsembris komplekteeris MTÜ tänu annetajatele umbes 700 lausvaesuses elavale lapsele jõulukingid. "Iga pakk oli pakitud vastavalt lapse soole ja eale ja igas pakis olid Kalevi kommivabriku annetatud kommidele lisaks ka eluks vajalikud tarbeesemed – hambaharjad, hambapastad, seebid, sokid, kindad, mütsid, kampsunid," loetles Sisask.
"Arvatavasti inimesed, kes tänases Eestis elukallidusega lahedalt toime tulevad ja kes ise puudust kannatama ei pea, ei kujuta ettegi, kui kasinalt suur osa Eesti peredest elab," pakkus Sisask.
Ta kaldub arvama, et tegelikult on vaesuses ja ka nälga kannatavate laste arv suurem kui õiguskantsleri poolt välja öeldud umbes 45 000.
"Mitte igaüks ei anna endast teada valdade sotstöötajatele," nentis Sisask. Et saada riigilt toetuseid, on tarvis olla kooskõlas nende kriteeriumidega, milledele vastavalt toetuseid jagatakse. "Mõnel inimesel jääb mõni euro „puudu“, et toetuse „vääriline“ olla, aga ammu elab inimene koos oma lastega väga keerulises olukorras, millest väljapääsu leida ei olegi."
Lastega peredes on igal sendil tähendus
Sisask viitas, et Euroopa arenenumates riikides on trend, et laste arv peredes kuigi suur ei ole. Ta seletas seda sellega, et tänapäeval eluks vajalikud kulutused maksavad palju.
"On vastutustundlik mõelda, kas last siia maailma tuues ka teda üles jõutakse kasvatada," arutles Sisask. "Mõned inimesed arvavad – lapsed kasvavad ise! See ei ole õige suhtumine, laps vajab suunamist ja kasvatamist."
Ehkki Eesti suured pered saavad riigilt suuremaid rahalisi toetusi vastavalt laste arvule näitab tema kogemus Raplamaa Lasterikaste Perede Ühenduses, et toiduabi peab küsima toidupangalt. "Karmid hinnatõusud puudutavad meid kõiki, kuid eriti lastega peredes on igal sendil olulisem tähendus," lausus Sisask.
Tõsine vaesumine ootab osa rahvast alles ees
"Karm, aga tõsi, et üllatavalt suured elektriarved, millega me nüüd toime tulema peame, panevad nii mõnegi perekonna vaesuma," lisas Sisask. "Tõsine vaesumine ootab osa rahvast alles ees."
Sisask märkis, et OECD on andnud positiivse hinnangu Eesti majandusnäitajatele, tuues ka üheks heaks näiteks elektri vabaturumajandusega liitumise.
"Ilmselt ei ole arvestatud, mida see suurele osale meie rahvast tähendab," ütles Sisask. "Kui varem mõtlesime iibepoliitikale, siis nüüd peaksid poliitikud mõtlema hakkama, kuidas lastega peredele selgitada, et osa päevi nädalast tuleks ilma elektrita mööda saata. Teisiti kokku hoida võimalik enam ei ole."
Sisask viitas uudisele, et Eesti majandusnäitajad tõusevad ka Eesti Energia võrguteenuste tasude läbi. "See tundub olevat nüüd täiendav sunnismaks riigi rahakotti, kusjuures kellele see õnne toob, pole vist küllalt läbi mõeldud," kõneles Sisask. Tema sõnul võiks raha Eesti majandusele küsida hoopis välismaistelt firmadelt, kes oma siin teenitud kasumid Eestist välja viivad.
Virisemine ei aita, ametit on vaja õppida
Sisaski sõnul on viimasel ajal paljud targad inimesed loobunud oma mõtete välja ütlemisest. "Väga raske on midagi lohutavat öelda, mis tõesti ka midagi reaalselt muudaks," tõdes Sisask. "Virisemine ei aita, samuti ei aita tühi, väljapääsu mitte näitav kritiseerimine."
Sisask leiab, et ei ole vaja kõrgemaid otsetoetusi, vaid on vaja inimestele kätte näidata teeots, mida käies nad ise oma eluga hakkama saaksid.
Tema sõnul on ka jutt kõrghariduse ülimuslikkusest vale. "Peaksime õpetama noori oma kätega midagi teha oskama – keevitajad, elektrikud, mööblitislerid, maalrid, mehaanikud, kokad, õmblejad, koristajad, aednikud," loetles ta. "Praegu käivad eesti noored välismaal tööl – ehitajateks. Aga enamik neist pole ehitamist õppinudki! Need ei ole inimesed, kes tõesti ehitada suudaksid, need on musta töö tegijad."
Ta tõi näiteks Poola restauraatorid. "Järelikult oli Poola riik just sellele ehitusalale rohkem panustanud, Poola restauraatorid restaureerivad vanu ehitisi üle kogu maailma ja nad on heas kirjas ning tunnustatud töömehed," kiitis Sisask poolakaid. "See on koht, kus me valitsus võiks tõsiselt mõelda, kas ja milles on nähtud Eesti osavate töökäte nišši."
Sisask tunnistas, et jutt võõrtööliste sisse toomisest ei meeldi talle. "See oleks nagu koera seljast mööda vaatamine – pead näen, saba ka, aga selga, mis neid kaht ühendab – seda ei näe! Eesti rahva ja kultuuri püsima jäämise selgrooks on eesti inimene, mitte võrdlused maailma numbriliste näitajatega," rääkis ta.
Müüdavad ja ostetavad valijad
Sisaski sõnul on poliitikute valimislubadused Eestis alati seotud rahaga. "Ja me alati valime ikka neid, kes meile rohkem raha lubavad. Meist on saanud müüdavad-ostetavad, me usume neisse ülilubadustesse ja mängime neid mänge kaasa," kirjeldas Sisask.
Tegelikult peaksime tema sõnul aga kuulama oma sisehäält, pöörduma põhitõdede juurde tagasi, mõtlema oma väärikusele ning inimeseks olemise kõrgematele ideaalidele. "Hoolima ise omaenda rahvast, nii iga üksikisiku tasemel, aga ka kogukondlikul tasemel," soovitas Sisask. "Me peaksime oma igapäevaelu ja tegemisi toimetama nii, et me ka ise tahaksime kuuluda siia, just selle rahva hulka ja just siia riiki."
Ta pani ette, et oma rahva õilistamine ning lugupidamise õpetamine võiks olla rahvasaadikute tööks. Aga lugupidamist saab õpetada vaid lugupidavate tegudega. "Eesti valitsus võiks oma rahvaga käituda nagu aumees," sõnas Sisask. "Valitsus oskab ju olla aumees?"
