Siim Valmar Kiisler erikomisjonide raportist: see on üleskutse Martin Helmele, et ära häbene. Kui midagi pole varjata, siis tuled ja räägid

 (153)
Siim Valmar Kiisler
Siim Valmar KiislerFoto: Madis Veltman

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjon tegi kokkuvõtte Louis Freeh palkamise protsessist: Helme valetas, huvide konflikti ohtu ei maandatud ja lepingu sõlmimise tagamaad on hämarad. Koalitsioonisaadik Siim Valmar Kiisler selgitas, miks ta selle kõigega nõus on.

Erikomisjonide raport ei saanud pelgalt opositsioonipoliitikute templit. Selle kiitis heaks komisjoni enamus. Koalitsioonisaadik Siim Valmar Kiisler (Isamaa) sõnas, et on nõustub kõikide kokkuvõttes toodud punktidega.

„Tõsi on, et Martin Helme on takistanud parlamentaarset järelevalvet. Kui isegi ministri nõunikud ei suvatse komisjoni ilmuda, ilmselt ministri käsul, on asi ikka halb,” kommenteeris Kiisler. Ent ka Louis Freeh büroo palkamise sisuliselt poolelt on palju vastamata küsimusi, mis tekitavad Kiisleri hinnangul õigustatult kahtlusi. „Büroo valik on olnud ülimalt ebaselge,” kritiseerib Kiisler rahandusministri tegevust.

„Helme ja tema nõunikud peavad avameelselt ära rääkima, kuidas büroode otsimine käis: kuidas protsess toimus? Kelle soovitused seal taga on? Kuidas need konkreetsed bürood ilmusid,” sõnas koalitsioonipoliitik ja lisas: „Martin Helme peaks ausalt ja avameelselt ära rääkima. Mida tal varjata on?”

Kiisler kirjeldas kokkuvõtte koostamist saatnud kirjavahetust, kus kõikidel erikomisjoni opositsioonipoliitikutel – ka temal – oli esialgu kriitilisi märkusi. Teiste kriitika Kiisleri hinnangul nii konkreetne ei olnud, aga tema ettepanekul muudeti kokkuvõttes emotsionaalseid hinnanguid ja seisukohti ning lõpptulemus sai isamaalase sõnul: „Asjalik. Adekvaatne.”

Seotud lood:

„Loomulikult on tore, kui Eesti mingit lisaraha saab, aga ma arvan, et kui seda bürood oleks otsitud nii, nagu tavaliselt ministeeriumites käib – ametnikud, spetsialistid, kantsler ja teised kõik kooskõlastavad – siis oleks see taganud ka läbipaistvuse ja õiguskindluse,” tõdes Kiisler. Ta sõnul on lepingut vaadates ilmne, et taolist kooskõlastusringi see läbinud ei ole. „Ministeeriumi aparaat on Eestis tugev ja sealt sellist hästi nõrgalt tellija huve kaitsev leping kooskõlastust ei saaks. Jääbki mulje, et tegemist on ministri ja tema nõunike oma projektiga,” lisas Kiisler.

Samas möönis ta, et seadus ka otseselt ei keela ministril iseseisvalt tegutseda. Seega kitsas ringis lepingu vormistamine poleks otseselt vale, kuid ka siis peaks minister suutma anda selgitusi. „Kuidas see kõik tehtud sai? See on praegu kõige nõrgem koht,” lausus Kiisler. „Mida seal varjata on? Kui midagi häbeneda pole, siis tuled ja räägid,” kommenteeris ta ja võttis erikomisjoni raporti kokku sõnadega: „See ongi üleskutse Martin Helmele: ära häbene. Tule ja räägi!”