Siim Kiisler: vabatahtlik haldusreform ei kannaks vilja
“Ma toetan ka omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, aga reform ei ole vabatahtlik. Reform ei saagi olla vabatahtlik. Reform tähendab riigi poolset sekkumist ja asjade ärategemist. Kui omal ajal oleks rahareformi tehtud vabatahtlikkuse alusel, käiks mõni mees siiani ringi rublad taskus,” kommenteeris Kiisler Delfile peaminister Andrus Ansipi neljapäevast mõtet.
“Selleks, et pakkuda elanikele paremaid teenuseid ja selleks, et soodustada töökohtade loomist, on vaja suuremaid ja tugevamaid omavalitsusi.“
“Peamine küsimus ja vaidluskoht on täna ju see, et kas riik saab olla ainult kõrvaltvaataja või peab ta seda protsessi juhtima ja vajaduse korral omavalitsusi ka ise liitma. Mina seisan selle eest, et haldusreform oleks riigi poolt juhitud ja üle-Eestiline protsess,” kinnitas Kiisler ning lisas, et endine justiitsminister Jüri Raidla on koguni välja toonud, et selle tegemata jätmine on põhiseaduse vastane.
“Ja selle koha pealt, kas riik peaks olema kõrvaltvaataja või sekkuma, on jätkuvalt kahe valitsuspartneri vahel erimeelsus,” tõdes regionaalminister.
Reformierakond ei poolda omavalitsuste liitmist riigi poolt, kuid haldusreformi kava näeb ette vabatahtliku liitumise soodustamist. Ühinemise käigus vallavanema koha loovutanud inimestest moodustataks seaduse aluse neljaks aastaks ühinenud omavalitsuse konsultatiivkogu, mille liikmele makstaks ühinenud omavalitsuse eelarvest palka 40 protsendi ulatuses vallavanema ühinemiseelsest töötasust.
Oma kavas näeb Reformierakond ette omavalitsusliite ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamise soosimist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Maakondade piiridele jäävad omavalitsused võiksid ühisasutusi ja omavalitsusliite moodustada maakonnapiire arvestamata.
Ühe punktina näeb Reformierakond enda maavalitsuste kaotamist, mis tähendaks, et riiklik järelevalve omavalitsuste üksikaktide üle ja kodanike kaebeõiguse rahuldamine koondub regioonipõhiseks.
