Siim Kallast süüdistatakse pettusjuhtumite varjamises

 (190)
Siim Kallast süüdistatakse pettusjuhtumite varjamises
Foto: Andres Putting

Euroopa Liidu finantsjärelevalve on süsteemselt saboteerinud raha väärkasutuse juurdlusi ning andnud järele mitme riigi, nagu Prantsusmaa ja Itaalia, hirmutamisele varjata pettusjuhtumeid, vahendas Briti konservatiivne päevaleht Daily Telegraph teisipäeval ühenduse endise kõrge ametniku sõnu. Süüdistuse kohaselt on Siim Kallas avaldanud audiitoreile “suurt survet” näidata pettusjuhtumite tulemusi tegelikkusest leebemana.

Euroopa Kontrollikoja (EKK) endine hollandlasest liige Maarten Engwirda, kes 10 päeva tagasi pani maha 15 aastat peetud ameti, ütles esmaspäeval, et väärtegude paljastamiseks ette nähtud kontrollikoda (EKK) on “lükanud kalevi alla” Euroopa Liidu rahade väärtarvitamisjuhtumeid, vahendab BNS.

“Esines kriitika leevendamise aga ka täieliku kõrvaldamise praktikat,” ütles ta Hollandi ajalehele Volkskrant.

Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast, kes oli 2004. kuni 2010. aastani vastutav pettusevastaste meetmete rakendamise eest ning kes on praegu Euroopa Liidu transpordivolinik, süüdistatakse suure surve avaldamises uurijaile, näitamaks väärkasutusjuhtumite juurdluste käigus selgunud tulemusi tegelikkusest leebemana.

Kallas on murdnud piike ka kontrollikojaga seoses viimase rangete raamatupidamisstandarditega, mis tähendab, et Euroopa Liidu iga-aastased ülevaated ei ole piinlikul kombel peegeldanud ühenduse tegelikku olukorda, kirjutas leht. Engwirda (67) kirjeldas ühtlasi ka nii kohtus kui Euroopa Liidu institutsioonides tervikuna pidevalt esinevat “varjamiskultuuri”, mis on takistanud avalikustamast raha väärtarvitamisjuhtumite tegelikku ulatust.

“Kõik need väärjuhtumid ei tulnud kunagi avalikkuse ette Kremli-laadse teabe tõttu, mida me esitasime. Kuid see ei tõstnud meie mainet mitte üks raas,” sõnas ta.

Endine Hollandi riigikontrolör Engwirda tõi eraldi esile Prantsusmaa suurt survet “mätsida kinni” kurikuulus pettusjuhtum seoses meiereiga Fléchard ja Euroopa Liidu võiekspordi toetuste väärkasutamisega 1990. aastatel, mis ulatus kümnetesse miljonitesse (toona frankidesse).

“Ma pidin ähvardama tagasi astuda uurimise esimehe kohalt ja teavitama välisilma,” ütles ta.

Kohtu pressiesindaja lükkas tagasi taolised väited, nagu oleks komisjon olnud piisavalt “loll”, et sekkuda audiitorite töösse tavapärase “kinnise dialoogi” käigus.

“Kohtul on äärmiselt hea meel pidada antud väga viljakat dialoogi ja seda on arvesse võetud,” ütles ta. “Loomulikult võib esineda lahkarvamusi, kuid samas saame meie viidata vaid kohtu kui institutsiooni seisukohale, mitte sealt lahkunud inimeste omale.”

Kallase pressiesindaja on öelnud, et Engwirda arvamus ei ole “absoluutselt kooskõlas selle aja jooksul tehtud tööst säilinud mälestustega”.

Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) Euroopa Parlamendi liige ja parlamendi eelarvekontrolli komitee liige Marta Andreasen ütles, et sattus “tohutu surve alla varjata tõde EL-i kulutuste kohta” enne Euroopa Komisjoni pearaamatupidaja ametist tagandamist. Tema ametist vallandamise põhjuseks oli tõsiasi, et Andreasen tuli 2002. aastal avalikkuse ette murega, mille kohaselt oli komisjoni raamatupidamine sedavõrd auklik, et tema hinnangul jättis see komisjoni haavatavaks võimalikele pettuse- või väärkasutamisjuhtumitele.

“Olin tunnistajaks audiitorite käte väänamisele iga kord, kui nad üritasid paljastada äpardumisi EL-i raamatupidamis- ja kontrollisüsteemides. Nad sattusid tohutu surve alla hoida raamatupidamise alased väärteod vaka all,” ütles ta.

“Kahjuks ei toetanud audiitorid mind, kui ma lõin selja sirgu Euroopa maksumaksja kaitseks. Minu hinnangul ei ole koda (EKK) sõltumatu ametkond,” lausus Andreasen.

“Antud asjaosalise lugu peaks olema hoiatuseks mitte anda järele EL-i nõudmistele saada rohkem raha kuni ei ole märksa põhjalikumalt tegeldud finantsilise vastutustundetuse kultuuriga,” ütles survegrupi Avatud Euroopa Brüsseli pressiesindaja Pieter Cleppe.