1. Kaudsed maksud ja käibemaksu koht Euroopa majandusruumis. Ollakse veendunud, et käibemaks on liiga keeruliseks läinud ja tema funktsioon riigiüleste tehingute ja majandusprotsesside mõjutamisel on muutunud ebaselgeks. Käibemaksupettused on suured, riigid on teinud käibemaksusoodustustest varjatud riigiabi, mis on ELi reeglite vastu. Mõnes riigis subsideeritakse maksuvähenduste kaudu mõningaid majandusharusid.

Lahenduseks oleks kaudsete maksude struktuuri muutmine või lihtsate maksude eelistamine nagu näiteks tehingumaks. Praeguse süsteemi järgi - kui Saaremaal toimuvad ooperipäevad, siis kohalikku eelarvesse ei laeku midagi.

2. Tööjõu maksustamine. Suures plaanis maksustab Euroopa tööjõudu kõrgemalt kui Jaapan ja USA. Üksikisiku maksustamise alusel on Eesti nö tabeli keskel. Aga mis puudutab töötaja ja tööandja sotsiaalseid makseid, siis Eestis maksab palgatöötaja sotsiaalkulude eest Euroopa arvestuses protsentuaalselt väga vähe, see-eest tööandja aga väga palju. Eesti on selles osas Prantsusmaa järel teisel kohal. Konkurentsivõime tõstmisel on võti tööjõu maksustamise vähendamine.

3. Kulude poliitika. Kui tahta maksukoormat vähendada, tuleb millegi eest maksta ise ehk laiendada tasuliste teenuste võrku. Näiteks: Saksamaa maksumaksja hakkab teedesse investeerimisse maksma vähem, aga maksma hakkavad teede kasutajad. See on suur filosoofiline samm ka Saksamaa sisedebatis, et minnakse rohkem üle tasulise teenuse peale.