Siberi ususekt hullutab eesti perekondi
“Kui ema hakkab Siberisse sõitma, lähen ma voodi alla!” teatab Pille. Kääriku talu vanaperenaine Valda Raud hoidis Pillet väga, nagu kogu sealne rahvas. Erudeeritud ja tolerantse inimesena püüdis Valda Raud end kurssi viia Vissarioni õpetusega, mille järgija Pille emast oli saanud.
“Ta näitas ka mulle neid vissarionlaste materjale. Meie kümne käsu asemel on neil 61. Kõik on keerulises keeles ja osa üpris segaselt kirjutatud. Lugesin ja mõtlesin: miks mitte? Mina olen leplik kõigi konfessioonide suhtes,” räägib Valda Raud, kes on imeilusasse eesti keelde tõlkinud vanad keldi palved.
Oma sõnul tekkis tal tõrge siis, kui ta jõudis arusaamiseni, kellena Vissarioni tekstides esitatakse.
“Keegi Vadim, kes ilmselt neid tekste kirjutab, tõmbab Kristuse igalt poolt maha ja paneb Vissarioni asemele. Vissarion ongi Kristus. See on niisugune jumalateotus — kirjutagu kokku mis tahes, aga nii otseselt kellegi asemele astuda…” on vana daam nördinud.
Anu Raud ei suuda leppida mõttega, et väike eesti laps rebitakse sünnimaast lahti ning viiakse keskkonda, kus ta võõrdub kodumaast ega saa emakeelset haridust.
Valda Raua meelest on halb sekti liikmetele rangelt ette kirjutatud toidusedel. “On näha, et see laps on alatoidetud,” ütleb ta Pille kohta.
Selleks, et jätta Pille Eestisse vähemalt niikauaks, kuni ta kasvab suuremaks ja võib ise oma elu üle otsustada, ei näi olevat mingisugust võimalust.
Pille ema kõneleb, et tema on oma valiku elus teinud ja seda ei muuda miski. Ta ei oska otsekohe vastata küsimusele, kas ta jätaks Siberisse sõitmata, kui selguks, et tütar jääb siia. Ta ütleb, et lapse koht on ema juures, ja selles on tal õigus.
Eestis arvatakse olevat sadakond vissarionlast, kes kõik rohkem või vähem ihalevad elada oma iidoli läheduses.
