Siberi eestlasi uurinud teadur põlenud Estonka külast: paljud majad olid tühjad
Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb, kes ise on alates 1991. aastast Siberis käinud igal aastal, käis Estonkas 1996. aastal.
"Estonkas ei olnud õnneks majad nii tihedalt koos, asusid eraldi, sellist ridaküla tüüpi hoonetelahendust ei olnud. Paljud majad olid juba siis tühjad, kui meie seda külastasime ja inimesed olid neist välja kolinud," kirjeldas Korb Delfile.
"Teed olid erakordselt kehvas seisus, me saime seda omal nahal tunda, sattusime just kevadisel ajal, kui lumi oli just ära sulanud ning teed olid kohutavad. Pori laius kõikjal," rääkis ta.
"Lähikonnas asus ka kool, kus toona käis vaid 3-4 õpilast, aga külaelanikud tahtsid, et kool oleks ikka oma ja võimalikult lähemal"
Sidepidamine Estonkaga on Korbi sõnul keeruline - telefone ikka külas oli, kuid ka tänapäeval ei pruugi mobiililevi sinna ulatuda. "Üks proua on mulle igal aastal saatnud jõulukaardi, nii ka eelmiste jõulude ajal," meenutas Korb.
Anu Korbi sõnul on Siberis kuskil 40 eestlaste kogukonda.
Vanemad majad on palkidest, uuemad tellistest
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Astrid Tuisk, kes on uurinud Siberi eestlaste pärimust ja ajalugu, rääkis Delfile, et Siberi külades ei ole majad hajali nagu meie külades tavaliselt.
„Nad on ehitatud 1930. aastatel ja kolhooside moodustamise ajal veeti nad üheks tänavkülaks kokku,“ kirjeldas Tuisk. "Seal ongi ainult üks tänav, majad kahel pool. Elumaja on akendega tänava poole, aga seal ümber on kuurid ja aiad."
Tuisk pidas võimalikusk, et tuli võis levida ühest majapidamisest teise.
„Kui eestlased sinna väljarändasid, siis nad sageli ehitasid majad küll hajali, aga kolhoosi ajal võeti need ilma vundamentideta majad palkideks lahti ja ehitati uuesti tänavkülaks,“ kõneles Tuisk, kelle sõnul vanemad majad on palkidest ja uuemad juba tellistest.
Näiteks tõi Tuisk vana koolimaja, mis oli ehitatud jämedatest palkidest.
Estonka on väike küla ja inimesed on seal Lõuna-Eesti päritolu. Kui kümme aastat tagasi elas seal 71 elanikku, neist 51 eestlast, siis praeguseks on elanike arv kahanenud 30ni.
„See on väike ääremaa küla taiga piirkonnas, kust nooremad inimesed lahkusid,“ rääkis Tuisk. „Väljarännanud eestlased raiusid puud maha ja asusid küla ehitama, praegu on seal põllud ja ei ole enam niipalju metsa läheduses.“
Lähim linn külale on Taara. Külasse viivad teed on auklikud ja halvad ning porisel ajal praktiliselt läbimatu. Seetõttu võis ka tuletõrjeautodel olla külla raske ligi pääseda.
