Sesteri kriitika Reinsalule: trahviühiku suurendamine võib tekitada olukorra, kus väärteo eest määratakse suurem trahv kui kuriteo eest
Rahandusminister Sven Sester saatis justiitsminister Urmas Reinsalule kriitilise kirja, kus avaldas rahulolematust seadusemuudatuse üle, mis tõstab ühe trahviühiku suurust neljalt eurolt kümnele. Sesteri sõnul võib taoline muudatus tuua olukorra, kus trahvid väärteo eest määratud trahvid võivad olla suuremad kui kuriteo eest.
Sven Sesteri kriitika ajendiks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt võib alates 1. jaanuarist 2016 võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut. Üle 18-aastastele määratud trahviühik tõuseb 2,5 korda: seniselt 4 eurolt kümnele eurole.
"Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule on neli eurot ning kaheksateistaastasele ja vanemale isikule kümme eurot," seisab seaduses.
Sester tõi oma pöördumises välja, et rahandusministeerium kooskõlastab karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, kui arvestatakse mõnede märkustega, mis Sester on välja toonud.
Ajalooliselt on ühe trahviühiku suurus (60 krooni, hetkel 4 eurot), kehtinud kogu karistusseadustiku kehtivuse aja ehk septembrist 200 kuni käesoleva ajani. Enne seda oli ühe trahviühiku suurus seotud Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalgaga, mille idee oli tõenäoliselt indekseerida trahvisummad vastavuses rahva majandusliku heaoluga.
"Aja jooksul on elatustase paranenud, mistõttu on usutav, et mõningatel juhtudel ei pruugi isikule väärteo eest määratud rahatrahv omada nii eri- kui ka üldpreventiivset mõju ehk muuta nii süüdlase kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega võib nõustuda, et trahviühikut tuleks suurendada," tõi Sester välja.
Eelnõuga puudutatud isikute sihtrühmaks on kõik Eesti täisealised ja süüvõimelised isikud, kellel võib olla oluliselt erinev sissetulek ning seega ka majanduslik olukord. Väärteokoosseisud on kehtestatud enam kui sajas seaduses. "2,5-kordse tõusu tõttu ei pruugi siiski kavandatava sätte trahviühiku suurus olla proportsionaalne, võimaldades väärteo kohtuvälisel menetlejal määrata senisest oluliselt suuremaid karistusi."
Sester on seisukohal, et taoline seadusemuudatus võib endaga kaasa tuua ebajärjepideva karituspoliitika elluviimise ning samuti on tõenäoline, et negatiivse tagajärjena hakkab kohtute töökoormus kasvama, kuna isikud vaidlustavad senisest enam määratud trahve.
"Sellist riivet oleks võimalik välistada juhul, kui seadusandja vaataks juba kõnesoleva eelnõu raames üle karistusseadustiku sanktsioonisüsteemi ning täpsustaks trahvi määramise reegleid. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et mõningatel juhtudel osade väärtegude eest määratud trahvid on oluliselt suuremad kui kuritegude eest määratud rahatrahvid," tõi Sester välja.
