Arupärijad viitasid möödunud aasta lõpus toimunud pressibriifingule, kus ajakirjanikele jagatud olulisemate makromajanduslike näitajate loetelus oli kirjas, et maksukoormus tõuseb 2017. aastal 0,6 protsendipunkti 35 protsendini SKPst. Arupärijad soovisid teada, kas uus riigieelarve strateegia näeb samuti ette maksukoormuse tõstmist 2018. aastal ja sellele järgnevatel aastatel.

Sester selgitas, et uus riigi eelarvestrateegia 2018–2021 tugineb rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadprognoosil, mis valmib aprillis. "Seega on paraku veel vara öelda, milliseks kujuneb maksukoormus uue prognoosi kohaselt. Nimelt sõltub maksukoormus mitte üksnes maksumäärast, vaid ka tegelikest maksulaekumistest ning samuti sisemajanduse koguprodukti prognoositavast suurusest, ses tegemist on nende kahe numbri jagatisega," ütles Sester. Ta lisas, et kui vaadata uue valitsuse vastuvõetud ja planeeritavaid maksumeetmeid, siis näiteks küpsete ettevõtete madalam maksumäär kasumi jaotamiselt, millelt on rakendamise esimestel aastatel planeeritud suuremaid maksulaekumisi, on hoopis kokkuvõttes maksulangetus, mis motiveerib ettevõtjaid rohkem kasumit jaotama, hoolimata sellest, et ta esimestel aastatel toob eelarvesse suuremat lisatulu ja sealt omakorda statistiliselt maksukoormuse tõusu.

Sester märkis, et suuremad meetmed, mis mõjutasid 2016. ja 2017. aasta maksukoormust, olid alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu ajastamine veebruarisse, alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine – õlu, siider, vein –, diislikütuse tõusu tühistamine 2018. aastal, sotsiaalmaksu langetamisest loobumine, majutusteenuste käibemaksu tõusust loobumine, 2016. aasta dividendide jäägi nihutamine detsembrisse.

Sester tõi välja järgmised näitajad:

2017. aastal on maksukoormus 35 protsenti;
2018. aastal 35,8 protsenti;
2019. aastal 35,6 protsenti;
2020. aastaks langeb 35,2 protsendini.

Samal ajal on tööjõu efektiivne maksumäär järgmine:
2017 – 34,3 protsenti;
2018 – 33,9 protsenti;
2019 – 34,1 protsenti;
2020 – 34,2 protsenti.