Sester: töötukassa reservid võimaldaksid kriisi ajal makset isegi langetada

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester lausus, et töötuskindlustusmakse langetamine kolmele protsendile juba järgmisel aastal vähendab töötukassa võimet järgmise kriisiga hakkama saada.

Töötukassa nõukogu arvates võiks töötuskindlustusmakset langetada kolme
protsendini juba järgmisest aastast. Mida arvate, kas see on hea idee?

Töötuskindlustuse maksemäära langetamine kolme protsendini juba 2012. aastast vähendaks
töötukassa võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks. Hinnanguliselt
väheneksid tulud 55-60 miljoni euro võrra, mis on sama suurusjärk töötukassa 2009.
aasta defitsiidiga. Piisavate reservide korral ei teki vajadust kriisi ajal
maksemäärasid tõsta, vaid pigem võimalusel isegi langetada ehk vähendada
maksukoormust.

Valitsus on töötuskindlustusmakse langetamise osas olnud seni kriitiline
ja viidanud majanduslikele riskidele. Samas on riigieelarve tehtud üsna
optimistlikult. Kas nende kahe seisukoha vahel pole mitte vastuolu?

Riigieelarve koostamisel on lähtutud siiski baasstsenaariumist kui kõige
tõenäolisemast stsenaariumist. Võrreldes teiste prognoosidega (Eesti Pank,
Euroopa Komisjon, kommertspangad) ei ole rahandusministeeriumi prognoos
olnud teistest optimistlikum, pigem konservatiivsem.

Kas valitsuse soovi taga mitte langetada töötuskindlustusmakset on soov
näidata töötuskindlustuse ülejäägi abil paremaid riigirahanduse numbreid?

Tõsi on see, et maksemäära langetamisel kolme protsendini halveneks valitsussektori
positsioon -2,5 protsendini SKPst (praegune prognoos on -2,1 protsenti). Samas, kui vaadata
sotsiaalvaldkonda tervikuna, st lisaks töötukassale ja haigekassale ka
pensionikindlustust, siis need kokku on puudujäägis 2012. aastal 1,5 protsenti SKPst.

Kõigepealt on soov tekitada töötukassale suur ülejääk ja seejärel võtta
töötukassa reservid riigi hallata. Kas riik rahastab töötuskindlustuse abil
riigieelarvet?

See on puhtalt rahavoogude juhtimise küsimus ja töötukassa reservide
riigikassaga konsolideerimine oleks majanduslikult riigile kasulik.
Töötukassa jääks endiselt oma reservi omanikuks ja saaks seda täies mahus
hüvitiste maksmisel kasutada.

Rahandusministeerium on oma erinevatese prognoosidesse kirjutanud
töötuskindlustusmakse langetamise alles aastal 2013 ning kõigest 0,3
protsendipunkti võrra. Kes siis ikkagi otsustab töötuskindlustusmakse määra
üle, valitsus või töötukassa nõukogu?

Otsustab töötukassa nõukogu. Prognoosis on sellega arvestatud eelduslikult
ja see ei ole töötukassa nõukogule kuidagi siduv.