Sester teeb ettepaneku nimetada Euroopa Kontrollikoja liikmeks Juhan Parts: tema pädevuses ei tohiks kellelgi kahtlust olla

Rahandusminister Sven Sester teeb valitsusele ettepaneku esitada hoolimata sotsiaaldemokraatide vastuseisust Euroopa Kontrollikoja liikmeks endise majandusministri Juhan Partsi.

Rahandusminister Sven Sester on otsustanud ning teeb valitsusele ettepaneku Euroopa Kontrollikoja liikmeks esitada Juhan Parts.

Sesteri sõnul valitakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule kontrollikoja liikmeks isikuid, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud kontrolliasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. "Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Leian, et Juhan Parts täidab nimetatud tingimused. Endise riigikontrolörina tunneb ta avalikku sektori auditeerimist ning on palju panustanud sellesse, kuidas see täna Eestis toimib," selgitas rahandusminister.

Rahandusminister ütles Delfile, et siiamaani ei ole ühtegi ametlikku kandidaati esitatud ja kõik varasemad diskussioonid on olnud spekulatsioon.

Sester rõhutas Juhan Partsi kandidatuuri sobivust. "Kui vaadata Juhan Partsi tegevust ja tema otsuseid, mida ta on teinud nii riigikontrolörina kui hilisemalt peaministrina, siis ma arvan, et tegemist on inimesega, kes on täpselt õige inimene õigesse kohta," rääkis Sester.

Ta põhjendas, et Juhan Parts on üks kompetentsemaid kandidaate, kuna Euroopa kontrollikoja puhul on tegemist analoogse asutusega nagu Eesti riigikontroll. "Ma arvan, et Parts on üks parimaid inimesi Eestis täpselt sellele kohale. Olles ise kunagi olnud riigikontrolör, on ta sisuliselt riigikontrolli üles ehitanud. Tema pädevuses ei tohiks mitte kellelgi olla kahtlust," leidis Sester.

Sester loodab, et valitsuse arutelu Juhan Partsi sobivuse üle ei tohiks kujuneda selliseks spekulatsiooniks nagu viimastel päevadel. "Oleme kuulnud, kus püütakse võimalikku toetust potentsiaalsele kandidaadile siduda võimaliku otsustusega erinevas seadusandluses," vihjas Sester kooseluseadusele.

"Me peaksime arutame selle üle, kas kandidaat on kompetentne, täitmaks neid ülesandeid, mida sellel ametikohal tuleb täita, mitte seda. kas ta toetab kooseluseadust, milline on usuline tõekspidamine või mis nahavärviga ta on," rõhutas ta.

Küsimusele, kas sotsiaaldemokraatide teised põhjendused, nagu Partsi tegevus majandusministrina, ei olnud Sesteri arvates kaalukad, leidis rahandusminister, et nüüd ongi hea võimalus Juhan Partsil ise kandidaadina eraldi vastata kõigile küsimustele.

"Väga imelik on kuulda argumente sotsiaaldemokraatide käest, kui nad ei ole ühelgi hetkel saanud Juhan partsi kutsuda valitsusdelegatsiooni, et küsida ühe või teise otsuse kohta," kommenteeris Sester Delfile.

"Euroopa kontrollikoda täidab Euroopa Liidus sama rolli, mis riigikontroll Eestis. Tegemist on täitevvõimust sõltumatu auditeerimisega, mis peab andma maksumaksjatele erapooletu kinnituse, kas avalikku raha kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult," ütles rahandusminister.

Sester küsis Juhan Partsi kandidatuuri kohta riigikontrolörilt arvamust

Sven Sester saatis riigikontrolörile ka palve, et ta esitaks oma arvamuse Juhan Partsi Euroopa kontrollikoja kandidatuuri osas.

Riigikontrollist öeldi Delfile, et riigikontrolöri arvamuse kujundamine on ajamahukas. "Riigikontrolör soovib kindlasti talle esitatud kandidaadi suhtes kujundada arvamuse põhjalikult erinevate aspektide suhtes ja see võtab aega," selgitas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.

Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu institutsioonist Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. Kontrollikoja ülesanne on auditeerida ELi institutsioonide arvepidamist ja tagada seeläbi liidu finantsjuhtimise usaldusväärsus.

Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele esitab Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadi valitsus rahandusministri ettepanekul, tutvudes eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Pärast valitsuse heakskiitu esitatakse Euroopa kontrollikoja Eesti-poolse esindaja kandidatuur Euroopa Liidu nõukogule. Kontrollikoja liikme kinnitab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga.

1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Senise Eesti esindaja Kersti Kaljulaidi volitused Euroopa kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.