Sesteri sõnul oli Kreeka eelmise aasta lõpus konservatiivse valitsuse juhtimisel jõudnud abiprogrammist väljumisele väga lähedale ja oleks peaaegu saanud iseseisvalt võlaturgudele naasta. Jaanuarikuine valitsusvahetus viis aga Kreeka teisele kursile. "Kreeka rahvas peab nüüd hindama, kuidas ta oma tulevikku näeb," ütles Sester.

Uus valitsus üritas Kreekat kokkuhoiukursilt ära viia, aga ei ole siiani laenuandjatega kokkuleppele saanud. Eesti seisukohad Kreeka küsimuses lepiti kokku veebruaris ja pole muutunud.

Esiteks leiab Eesti, et juba tehtud positiivse mõjuga reforme ei tohi tagasi keerata, kuigi uus valitsus lubas teha just seda. Teiseks, kui Kreeka valitsus tahab ühes kohas kulutusi suurendada, tuleb need kulud muude kärbete või lisatuludega katta, et eelarvepositsioon ei kannataks. Kolmandaks peab kogu Kreeka tegevus olema suunatud riigi jätkusuutlikule arengule, et Kreeka oleks võimeline teenindama oma kulusid ja laene.

Kui nüüd kreeklased hääletaksid oma valitsuse soovitusest sõltumatult laenuandjate ehk Euroopa Komisjonist, Euroopa Keskpangast ja Rahvusvahelisest Valuutafondist koosneva troika ettepaneku poolt, siis oleks see Sesteri sõnul kindlasti väga positiivse mõjuga ja annaks aluse edasi minekuks.

"See tekitaks ka küsimuse, kes oleks Kreekas läbirääkimispartner Euroopa jaoks, kuna tänane Kreeka valitsus oli referendumi suhtes eitav. Kas see tähendab ka umbusaldust tänasele Kreeka poliitikale?" küsis Sester. Ta nentis, et taolised sisepoliitilised küsimused on küll vaid kreeklaste endi otsustada.

Troika ettepanek, millele kreeka inimesed peavad heakskiidu andma, on väga tehnilise iseloomuga ehk inimesed peavad andma hinnangu paketile, mille sisu on neil väga keeruline mõista. Kui nad kiidaksid selle heaks, oleks see Sesteri sõnul hea alus edasiminekuks.

Küll aga tuletas Sester meelde, et referendumiga ei saa kreeklased loobuda oma võlgadest, sest vaid laenuandjad saavad Kreekale antud võlgade tagasinõudmisest loobuda. Lisaks ei ole väljakuulutatud referendumil võlgade mittemaksmisest üldse juttu.

Kui kreeka inimesed toetavad oma valitsust ja hääletavad troika ettepaneku rahvahääletusel maha, siis muudab see edasised läbirääkimised Kreekaga veel raskemaks.

Mis puudutab võimalikku Kreeka lahkumist euroalast, siis sel teemal ei soovinud Sester spekuleerida. Küll aga nentis ta, et peamine kannataja on praegu tekkinud ebastabiilsusest Kreeka ise.