Sester: järgmise aasta suvel rakenduv töövõimereform võib töötukassale tuua täiendavaid kulusid, milleks tuleks valmis olla
Rahandusminister Sven Sester kaitses valitsuse otsust mitte langetada 2017. aastast töötuskindlustusmakse suurust. Tööandjad ja ametiühingud leiavad, et töötuskindlustusmakse on liiga kõrge ja seda tuleks langetada.
Töötuskindlustuse maksemäära muudatuse kaalumisel tuleb Sesteri sõnul hinnata töötukassa kohustusi, mis on seotud tööhõivereformi tulevaste kuludega. Järgmise aasta suvel rakenduv töövõimereform võib töötukassale tuua täiendavaid kulusid, milleks tuleks valmis olla.
Reformiga kolmekordistub töötukassa klientide hulk ja laienevad pakutavad teenused. Süsteemi muutus toob aastatel 2016–2019 töötukassale lisakulu ligikaudu 76 miljoni euro ulatuses. Tegemist on uue reformiga ja puudub võrdlusbaas ning raske on ette hinnata kõiki riske. Kuna ei saa olla kindel, et inimesed hakkavad täpselt käituma vastavalt reformi eesmärkidele, võib riskide realiseerumine kaasa tuua veel täiendavaid kulusid nii riigile kui ka töötukassale.
Ajalugu on näidanud, et töötuskindlustuskulud on raskesti prognoositavad ning ei saa välistada ootamatusi tulevikus. Näiteks kulus 2012. aastal töötuskindlustushüvitisele 23 protsenti rohkem raha, kui eelarves ette nähti, ja 2013. aastal 42 protsenti prognoositust rohkem. Maksemäärade langetamine halvendaks töötukassa eelarvepositsiooni.
Praegu ei ole põhjalikku analüüsi, millised on töötukassa pikaajalist toimimist tagavad töötuskindlustusmakse määrad. Kuni sellist analüüsi ei ole tehtud, on raske kujundada maksemäärasid, mis võiks jääda paika pikemaks ajaks ja vähendaks riski, et halvematel aegadel tuleks määrasid järsult ja kiiresti tõsta. Kui riskid on ära hinnatud ja näeme täpsemalt töötukassa edaspidist tulude-kulude vahekorda, saame tulla tagasi maksemäärade alandamise juurde. Viimased aastad näitavad, et valitsus on maksemäärasid ka alandanud - 2013. aastal langes maksemäär 4,2 protsendilt 3 protsendile ja sel aastal 3 protsendilt 2,4 protsendile.
Valitsuse üldine eesmärk on maksukoormust vähendada, teeme selle nimel tööd maksubaasis üldisemalt, mis on parandab nii tööandjate kui ka töötajate olukorda. Riigikogus heakskiidetud maksumuudatustega väheneb tööjõu maksukoormus tänu maksuvaba tulu kasvule ja sotsiaalmaksu langemisele 32 protsendile. Nende muudatuste tulemusena langeb maksukoormus nii füüsilistel isikutel kui ka ettevõtetel. Tööjõu maksukoormuse üldine vähenemine on ettevõtetele kahtlemata kasulik.
Vastutustundlik oleks arvestada ka välisvahendite vähenemisega tööturu teenuste rahastamises 2021. aastast alates, mis seab töötukassa eelarvele järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil lisakohustusi. Eelkõige töövõtjate ettepanekul arutatakse tulevikus tööõnnestus- ja kutsehaiguskindlustus rakendumist, milles on samuti võimalik roll töötukassal. Kõiki neid aspekte tuleb muudatuste puhul silmas pidada.“
