Septembrist kaob lapsehooldustasu, kuid ministeeriumi arvates ei kaota rahaliselt keegi

 (190)
Täiendatud sotsiaalministeeriumi kommentaariga
Laps mänguväljakul
Laps mänguväljakulFoto: Madis Veltman

Seni on riik maksnud iga kuni kolmeaastase lapsega perele igakuiselt 38,36 eurot toetust. Alates 1. septembrist sündivatele lastele aga toetust ei maksta.

Hiljemalt 31. augustil sündivad lapsed saavad lapsehooldustasu vana korra järgi ja kõik, kellele on praegu määratud või juba saavad lapsehooldustasu, saavad seda ka edaspidi, teatas sotsiaalkindlustusamet.

1. septembril 2019 ja hiljem sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.

Kui peres kasvab kuni kolmeaastane laps, saab pere iga lapse pealt praegu igakuist toetust 38,36 eurot. Kui peres on veel lapsi, kes on vanuses 3–8 aastat, siis makstakse lisaks 19,18 eurot iga lapse pealt.

Septembrist muutub ka vanemahüvitise arvutussüsteem. Varasemalt arvutati vanemahüvitis selle kalendriaasta tulude alusel, mis eelneb vanemahüvitise õiguse tekkimise aastale. Uue arvutussüsteemi järgi lahutatakse esmalt lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ning hüvitist arvutatakse sellele üheksale kuule eelnenud 12 kuu pealt. Taas jäävad enne septembrit määratud ja juba saavad hüvitised samaks.

Sotsiaalkindlustusamet juhib tähelepanu, et lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmist jätkatakse vanaviisi. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kui perre sünnib kolmas või järgmine laps, on lapsetoetus 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või kui laps õpib 19-aastaseks saamiseni).

Seotud lood:

Tasu kaotati, kuna seda pole enam vaja

Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk selgitab lapsehooldustasu kaotamist sellega, et tasu on kaotanud oma algse rolli. “Algselt oli selle toetuse mõte tagada väikelapse lapsevanemale asendussissetulek, kuid kuna aastast 2004 täidab asendussissetuleku rolli lapse kasvatamise perioodil vanemahüvitis ning viimastel aastatel on suurenenud oluliselt nii lastetoetused kui perehüvitised, siis algset rolli lapsehooldustasu enam ei kanna,” ütles Turk. “2017. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu otsuse lapsehooldustasu maksmine järkjärgult lõpetada ja vastavad vahendid integreerida vanemahüvitise süsteemi, võimaldades maksta isadele täiendavat vanemahüvitist ning kasutada vanemahüvitist kolme aasta jooksul.”

Tasu kaotamine mõjutaks eelkõige lasterikkaid peresid, kuid alates 1. juulist 2017 kehtib lasterikka pere toetus, mis on lapsehooldustasust oluliselt suurem ja mida makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või keskhariduse omandamise lõpuni, rääkis Turk. "Seetõttu võib ka tõdeda, et alates septembrist kehtima hakkava muudatusega ei kaota rahaliselt keegi, kuna lapsehooldustasu makstakse pärast vanemahüvitise lõppemist ning need, kes on seni saanud lapsehooldustasu, saavad seda kuni vastava õiguse kehtimise lõpuni," ütles Pirjo Turk.

Lasterikka pere toetus on 300 eurot kuus peredele, kus on kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last ning 400 eurot kuus peredele, kus on seitse ja enam lapsetoetust saavat last.