Seppik ei kavatse tagasi astuda

Siseminister Ain Seppik kinnitas kolmapäeval, et ei kavatse 1985. aastal toimunud poliitilise värvinguga kohtuprotsessiga seoses ajakirjanduses esitatud süüdistuste pärast ametist lahkuda.

“Mind on hoiatatud, et minu vastu püütakse fabritseerida ka muid kõikvõimalikke süüdistusi. Mul jääb üle vaid meelde tuletada, et laim ja tõe moonutamine ei kuulu heade poliitiliste tavade hulka,” teatas Seppik oma avalduses. “Ma ei ole valet vandunud ega süümevannet rikkunud,” lisas ta.

Seppik kohtus seoses enda kohta ajakirjanduses avaldatuga kolmapäeva hommikul ka peaminister Siim Kallasega. “See kohtumine andis mulle jõudu ja tuge jätkamiseks tema valitsuses. Ka peaminister oli seda meelt, et tegu on valimiseelse laimukampaaniaga,” sõnas Seppik.

“Peaministril ei olnud mulle kui siseministrile midagi ette heita, ütles, et on minuga väga rahul,” ütles Seppik. Ta lisas, et ka keskerakonna juhatusega kohtudes jäi kõlama otsus, et ta peab jätkama siseministrina.

Keskerakondlasest siseminister väitis taas, et ei ole kunagi poliitilistest protsessidest osa võtnud.

Seppik meenutas ligi 20 aastat tagasi toimunud protsessi järgmiselt: “Rühm noorukeid, kes ise nimetas ennast natsionaalfašistlikuks parteiks (kasutati tähistust NF), mis on fikseeritud ka kohtumaterjalides, väljendas oma suhtumist kaaskodanikesse selle kaudu, et rüvetas Toompea jalamil asuvat Linda kuju, pani põlema mälestussamba Balti jaama vastas ning joonistas fašistlikke sümboleid Tallinna majadele, tänavatele ja aedadele. Kõiki nimetatud asjaolusid tunnistasid nad eeluurimise käigus, mis toimus advokaatide juuresolekul ja välistab tõendite fabritseerimise.”

Siseministri sõnul ei pea paika väide, et süüdistus võis olla fabritseeritud, kuna kohtualused tunnistasid end süüdi. Ta lisas, et ei mäleta ka poliitilist õhustikku selle kohtuasja juures. “Kohtuotsuses, mida ma teise astme kohtunikuna hindasin, ei olnud midagi poliitilist,” lisas ta.

Sellele tuginedes mõistis esimese astme kohus noormehed süüdi.

Seppik ütles, et ENSV ülemkohtu kriminaalkolleegiumi liikmena oli tema läbi vaadata esimese astme kohtu otsuse protsessiõiguslikud aspektid ning hinnata, kas otsus vastas kogutud tõenditele.

“Mul ei olnud mingit alust arvata, nagu olnuks süüdistus välja mõeldud, kuigi mõned süüalustest ja nende kaitsjatest võivad seda väita,” rääkis Seppik, kes veel Eesti Päevalehele antud usutluses lausus, et ei mäleta protsessi üksikasju.

“Tegelikult jääb huligaansus huligaansuseks, sõltumata ajast ja riigikorrast,” nentis Seppik, lisades, et sellele seisukohale jõudis ka 1995. aastal riigikohus.

Süüdimõistetuid Seppiku sõnul täielikult ei rehabiliteeritud, vaid nende tegevus kvalifitseeriti ümber kuritahtlikust huligaansusest tavaliseks huligaansuseks.

“Kujutage ette, milliseid hinnanguid peaksid praegused kohtunikud andma fašistlikke sümboleid ja ideoloogiat levitava noorterühma tegevusele, kes on rüvetanud ka Eesti rahvusliku sümboli — Linda kuju. Kahtlemata on ühiskond nende aastate jooksul muutunud sallivamaks, kuid on asju, mida ka praegu ei andestata,” teatas Seppik.