Teise preemia pälvis töö märgusõnaga “Mõte” ning kolmanda koha töö märgusõnaga “Luuleleht”, teatas Raepress.

Ostupreemia said tööd “Vikerkaarel” ja “Kohtumine”.

Konkursi žüriid juhtinud abilinnapea Taavi Aasa sõnul laekus palju tugevaid töid, mille seast valiku tegemine polnud lihtne.

Marie Underi mälestusmärgi ideekonkursi võitja auhind on 100 000 krooni. Võitjaga sõlmitakse leping töö teostamiseks. II koha preemia on 75 000 krooni ning III koht saab 50 000 krooni. Lisaks antakse välja kaks 20 000 krooni suurust ostupreemiat.

Auhinnatud tööde märgusõnad ja autorid avalikustatakse Tallinna linnavalitsuse kodulehel.

Marie Underi mälestusmärgi ideekonkurss kuulutati välja 27. märtsil, poetessi 125. sünniaastapäeval.

Ettepaneku Marie Underile mälestusmärk püstitada tegi Tallinna linnavolikogu liige Maimu Berg, lähtudes Eesti Kirjanike Liidu vastavast ettepanekust.

Lisaks linnaametnikele kuulusid ideekonkursi žüriisse erialaliitude esindajad — Maimu Berg ja luuletaja Doris Kareva Eesti Kirjanike Liidust, Eesti Arhitektide Liidu esimees Igor Volkov ning arhitekt Tiina Tallinn, Eesti Kujurite Ühendust esimees Mari-Liis Tammi ja skulptor Terje Ojaver ning Eesti Disainerite Liidu esimees Ilona Gurjanova ja disainer Leonardo Meigas. Žüriisse oli kaasatud ka Eesti Rahvusraamatukogu projekteerinud arhitekt Raine Karp.

Augustis korraldatakse Rahvusraamatukogu ruumes konkursitööde väljapanek. Mälestusmärk püstitatakse Rahvusraamatukogu ette.