Sel aastal võetakse plaani järgi vastu 220 pagulast: seni on kaheksale toimikule öeldud "ei"

 (129)
Freilassingusse jõudnutel on küll katus peakohal, aga vahel tuleb ikkagi traataia taga istuda, kuni nende kord tuleb ja võimud nendega tegeleda jõuavad.
Põgenikud Saksa-Austra piirilFoto: Teele Tammeorg

Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna avalikul istungil riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolekut pagulaste vastuvõtmisel. Selgus, et tänavu on plaanis vastu võtta 220 inimest, pagulaste vastuvõtmiseks on lähiaastate riigieelarvetesse arvestatud üle 24 miljoni euro ja omavalitsused saavad iga saabunu pealt toetuseks 3000 eurot n-ö pearaha.

Aruannet tutvustanud riigikontrolli auditijuht Mart Vain rääkis, et töökassa on kinnitanud, et 550 inimese tööturule aitamine pole probleem, kui kaasas on tugiisik või tõlk või mõlemad.

Mitmeid miinuseid on tema sõnul kohanemisprogrammi juures, kuna see on vabatahtlik ja kõik ses ilmselt ei osale. Probleem on ka selles, et programm on saabunu jaoks võõrkeeles ehk inglise ja vene keeles. "Kuna hariduslik taust on väga erinev, siis ei pruugi kõik aru saada," märkis Vain. Rahvusvahelise kaitse saanu osaleb kohanemisprogrammis 1-4 päeval ja on mõnevõrra selgusetu, mis edasi saab. "Kahe ministeeriumi erinev nägemus asjast ei aita kaasa," lausus Vain ja selgitas, et siseministeerium suunab inimesi lõimumistegevustesse ja kultuuriministeerium on öelnud, et nende sihtgrupiks on vähelõimunud isikud ehk need, kes on siin elanud viis aastat, kuid pole lõimunud.

Punasena oli markeeritud ka perekondade taasühinemine ja seda seetõttu, et Eesti on avaldanud soovi vastu võtta täisperekondi, üksikvanemaid ja orbe. "Tuleb aga välja, et keeruline on leida süürlasi ja eritrealasi. Aga veel keerulisem on leida süürlastest ja eritrealastest perekondi, üksikvanemaid ja orbe. See tähendab, et võib-olla peame vastu võtma ka näiteks üksikinimesi, kellel hiljem õigus pere järele tuua ja riik pole selleks valmis," rääkis Vain.

Seotud lood:

Nii soovitas riigikontroll välja töötada pikaajalise ja süsteemse rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid puudutava poliitika, koostada tegevuskava ja tagada selle elluviimiseks piisavalt inimesi ja raha. Samuti tagada piisavalt lõimumistegeuvsi, koolide ja lasteaedade valmisolek ja tugiteenuste kättesaadavus.

Margus Tsahkna: Eesti on seni kaheksale toimikule "ei" öelnud

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kommenteeris, et riik on auditi koostamise ajal pidevalt teemaga tegelenud. Ta viitas, et küsimus on, kui valmis on EL üldse põgenikke vastu võtma. Kui vaatame, mis toimub Rootsis ja Saksamaal, siis nad ei ole absoluutselt valmis kriisiga toime tulema," rääkis Tsahkna. Ta viitas, et Eestis on olnud konservatiivne migratsioonipoliitika - 85 protsenti inimestest, kes on siin taotlenud rahvusvahelist kaitset, ei ole seda saanud. Seetõttu on meil lihtsam, kuna siin pole massilist migratsiooni.

Tsahkna rõhutas, et jutt ei ole loomulikust migratsioonist, vaid kokkuleppest jaotada Itaaliast ja Kreekast ümber 120 000 inimest. "Praegu on jaotatud 2000 inimest," märkis Tsahkna. Tema sõnul on probleem selles, et võetud on valed sihtriigid, kuna Itaaliast ja Kreekast soovivad sõjapõgenikud kiiresti edasi liikuda ja hädas on praegu hoopis sihtriigid Saksamaa ja Rootsi.

Eesti on Tsahkna sõnul üks väheseid riike, kes oma menetluse läbi mõelnud. Ta nentis, et meie ekspertmeeskond on kohal ja tänaseks on kaheksale toimikule ehk inimesele öeldud ei. Kriteeriumites on paika pandud, et oleme valmis vastu võtma neid, kes on tegelikult põgenikud, täispered ja valmis lõimuma. Tsahkna sõnas, et läbi selle kokkuleppe pole Eestisse veel ühtegi inimest jõudnud.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas, et Eesti annab rahvusvahelise kaitse ja võtab vastu vaid neid, kelle isik on tuvastatud. "Eesti on keeldunud kaheksa inimesele kaitse andmisest, sest meile on antud kaheksa toimikut, kus pole võimalik isikut tuvastada," sõnas Annus ja märkis, et näiteks pole toimikutes olnud pilti. Pole olnud võimalik tuvastada, kellega tegu on, kas ta vajab kaitset ja ega ta ei kujuta ohtu - ühesõnaga on andmed olnud nii puudulikud, et pole saadud isegi kaaluma hakata, kas need inimesed võiksid Eestisse tulla. "Oleme palunud andmeid täpsustada. Kui andmed on ikka puudulikud, siis kaalume tausta uurimist kohapeal," lisas Annus.

Tsahkna rääkis, et kõige suurem küsimus on kogu ühiskonna suhtumine ja seda seadustega reguleerida ei saa. Rahvusvahelise kaitse saanutele pole erilisi rahalisi toetusi, vaid siia saabuvad inimesed asetsevad meie enda sotsiaalkaitse süsteemi. See, kuhu põgenikud elama lähevad, sõltub Tsahkna sõnul sellest, kes need inimesed on. "Paindlikkus ja personaalsus on süsteemi sisse kirjutatud," kinnitas ta. Võtmetähtsusega on tugiisik, kes on igapäevaste probleemidega kõige rohkem kursis.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag märkis, et kvooti, mille järgi pagulasi erinevate maakondade vahel jagada, kokku lepitud ei ole, kuid arvestatakse, et Harjumaa on tõmbefaktor. "Tallinn on olnud kõige avatum ja kui nende vaates räägime kolmandikust, siis see probleemi ei tekita," kinnitas Raag vastuseks Stalnuhhini küsimusele, kes viitas, et kolmandik elanikest on Tallinnas, ja uuris, kas see saab kuidagi jaotamisel aluseks.

KOV-idele 3000 eurot toetust ühe põgeniku kohta

Mihhail Stalnuhhini küsimusele vastates ütles Tsahkna, et üldine eesmärk on see, et ei moodusta suurt majutuskeskust, vaid et elama asutaks üle Eesti, et saabujad lõimuksid ühiskonda. Eelkõige on jutt Tsahkna sõnul siiski linnadest, kus on valmisolek olemas pakkuda erialast väljaõpet ja tööd. Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag lisas, et koostöös kogudustega ei ole välistatud ka väiksemaid kohti.

Tsahkna selgitas, et eesmärk on, et siia saabuvad inimesed saaksid hakata elama tavalist elu: minna tööle, lapsed saaksid hariduse. Siia saabudes kaetakse esmased kulud Euroopa Liidu vahenditest ja seejärel lähevad kulutused mööda ettenähtud rada. Tsahkna sõnul ei näe ta, et kohalikele omavalitsustele tekiks erilist finantsilist koormust lisaks sellele, mis juba on. Triin Raag märkis, et omavalitsused saavad 3000 eurot toetust ühe rahvusvahelise kaitse saaja kohta.

Haridusminister Jürgen Ligi hinnangul on küsimus, kas riik on valmis või ei ole, nagu küsimus, kas klaas on pool täis või pool tühi. "Muidugi ei ole riik valmis," sõnas Ligi ja rääkis, et riik pole isegi eesti inimeste jaoks valmis, ammugi nende jaoks, kes on teistsugused ja tulevad meie jaoks lühikeses perspektiivis ootamatutel asjaoludel. "Kui klassi ilmub täiesti teistsugune laps, siis selleks ei olda valmis, aga süsteem on valmis selle kohanemisega tegelema," kinnitas Ligi.

Komisjoni liige Kristjan Kõljalg küsis, kas koolid pigem toetavad integratsiooni. Minister Ligi vastas, et lühike vastus on "jah". Haridusameti üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar kinnitas, et on koole, kellel on kogemus mujalt tulnud lapsega olemas ja nad toovad seda välja kui edulugu. Siiski peab tema sõnul rohkem tähelepanu pöörama nii lõimumistegevusele kui kiusamise vältimisele.

Lapsed jaotatakse klassidesse vastavalt vanusele, et oleks lihtsam kohaneda. Selle otsuse tegemiseks on suheldud ka psühholoogidega. "Individuaalselt kaalume ka koduõpet, aga pigem on mõistlik lapsi õpetada koos sama vanuserühmaga ja mitte neid isoleerida teistest lastest," kommenteeris Käosaar.

Ligi sõnul on koolitusprogramm olemas, kuid keeleõppe osas on arenguruumi. Õpetajatele on korraldatud üle saja õppuse, et mitmekultuurilise õpilaste rühmaga hakkama saada. Innove Rajaleidja keskused tagavad tugiteenuse kättesaadavuse, mis ei ole ehk valmis, aga võimalus on olemas. "Olen kõigega nõus ja ei ole mitte millegagi nõus."

Riigieelarves on pagulastega tegelemiseks üle 24 miljoni euro

Rahandusminister Sven Sester sõnas, et kindlasti on auditis vajakajäämisi, mis nüüdseks on lahendamisel. Lähiaastate ehk 2015-2018 riigieelarvetesse on pagulaste vastuvõtmiseks planeeritud 24,08 miljonit eurot. Eelmiseks aastaks oli sellest 180 000 eurot, sel aastal on eeldatud potentsiaalseid kulusid konkreetseteks meetmeteks, mis seotud isikute siia tulemisega, 7,21 miljonit.

24 miljonist 13,7 miljonit eurot on lähiaastatel erinevate ministeeriumide ridadel juba ette nähtud ja reservis on täiendavate vajaduste tarvis vastavalt taotlustele jagamiseks 10,38 miljonit eurot. Kokku on reservis pagulastele arvestatud aga 11,68 miljonit eurot.

Sester kinnitas, et kohalikele omavalitsustele on ette nähtud 3000 eurot n-ö pearaha. Sel aastal jõuab Eestisse suurusjärgus 220 inimest. Osad kulud on Sesteri sõnul arvestatud 550 pealt, osa 220 pealt, ehk on muutuvkulud ja püsikulud. Vahenditega on arvestatud olemasoleva info pealt.

Kuna komisjoni liikmed avaldasid muret, et pagulastega tegelemine on ministeeriumide vahel ära jaotatud ja nii ei ole kellelgi ühtset ülevaadet, siis märkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, et siseministeerium on rahvusvahelise kaitse andmise eest vastutav ja kaasab teisi ministeeriume, KOV-e ja teisi partnereid. "Nii et ei vasta tõele väide, nagu oleks vastutav ministeerium määratlemata," rõhutas Annus.

Riigikontrolör: ka see on valmisolek, kui teame, milleks me valmis pole

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Birgit Lüüs rääkis, et sotsiaalpartnerid käivad umbes kuus korra koos, et arutada, millised probleemid võivad tekkida ja kuidas nendega edasi minna. Kohanemisprogrammi planeerimist alustati 2013. aasta lõpus, aruteludes oli kokku üle 35 erineva partneri, sh need, kes praegu koos käivad. 2014. aastal viidi läbi uuring, mil jõuti järeldusele, et kui kohanemisprogrammid on pikad, siis kukuvad inimesed neist välja, sest leiavad töö ja ei jõua osaleda.

Lüüs lisas, et keeleõpe on tagatud soovi korral kuni B2 tasemeni, kuigi eelnõus on kirjas, et tagatakse kahe aasta jooksul A2 taseme saavutamine, ja tugiisik on võimalikult paindlikult kättesaadav. Lüüs lisas, et PPA on planeerinud migratsioonijärelevalve tõstmiseks ja menetlejate jaoks vahendid, millega peaks riskid maandatud saama.

Riigikontrolör Alar Karis lisas lõpetuseks, et monitooring käib edasi ja kindlasti saab riigikontroll puuduste väljatoomisel abiks olla. "Auditi raport ütleb, et valmidus on osaline, aga ka see on valmisolek, kui teame, milleks me valmis ei ole," rõhutas Karis. "On ka asju, milleks me valmis ei saagi, aga seegi teadmine on abiks."

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo viitas, et toimingud viidi läbi eelmise aasta lõpus ehk vaadati aasta lõpu seisu.

Audit näitas, et valmisolek 550 pagulase saabumiseks on osaline

Istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, rahandusminister Sven Sester ja riigikontrolör Alar Karis. Samuti on kutsustud siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi esindajad.

Arutelu aluseks oli riigikontrolli kontrolliaruanne "Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu varjupaiga taotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saanuid".

Riigikontroll hindas auditi käigus riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolekut võtta Eestisse Euroopa Liidu rändekava alusel vastu rahvusvahelise kaitse saanud ümberpaigutatavad ja ümberasustatavad inimesed.

Audit näitas, et Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatava ja -asustatava 550 rahvusvahelise kaitse saanu saabumiseks ja lõimimiseks on valmisolek osaline ning vajab olulist edasiarendamist.