Reformierakondlane Liina Kersna ütles, et sotsiaalkomisjonis selgitas Kiik lastemajade edasilükkamist rahapuudusega. “Kiik väitis, et raha pole. Samas tähendab ühe maja avamine riigile 120 000 eurot kulutusi, mis sellises mastaabis pole suur summa,” selgitas Kersna.

Tanel Kiik lükkas selle väite aga ümber. "Ma ei öelnud, et asi on rahapuuduses. Ütlesin, et saame sügisese prognoosi järel teada, kas saame majad rajada 2020. ja 2022. aastal, nagu oli kirjas esialgsetes plaanides, või peame rajamise pisut edasi lükkama," selgitas Kiik.

"Lastemajade ehitamine on kindlasti prioriteet ja kavatseme nende avamise nimel töötada," lisas minister.

Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron lausus, et ega Ida- ja Lääne-Eestis lapsed ka majade rajamise edasilükkamise tõttu abita jää, kuid abivajavad lapsed ei pruugi saada piisavalt kiiresti vajalikku teenust. “Ka ennetus- ja teavitustöö ilma piirkonnas tegutsevate lastemajata võib jääda nõrgaks. Ida ja lääne piirkonnas tegutsevate lastemajadega jõuaksime suurema hulga juhtumiteni ning saaksime abistada rohkem lapsi ning toetada nende lähedasi,” ütles Frank-Viron.

Mõne lapse abistamine viibib

Kui laps on kuriteoohver, peab teenus ja sellega kaasnev tugivõrgustik olema talle füüsiliselt lähedal ja häda korral kiirelt kättesaadav. Teenus, mille saamiseks peab laps Narvast või Saaremaalt Tallinnasse sõitma, ei ole aga Frank-Vironi hinnangul lapsesõbralik. “Ka statistika näitab, et ida piirkonnast jõuab lastemajja täna väga vähe juhtumeid. Kindlasti ei tähenda see seda, et neid juhtumeid üldse ei ole, pigem peetakse seda pere siseasjaks.”

Frank-Viron mõistab, et valitsus peab raha jaotamisel valikuid tegema, kuid lisaraha lastemajade jaoks oleks võimaldanud neil 2020. aasta jooksul luua lastemaja ida ja 2022. aastal lääne piirkonda, tõsta teenust saanud laste arvu, teha rohkem teavitus- ja ennetustööd. “Praegu on meil ida piirkonnas hea ja tugev koostöövõrgustik juba olemas, kes ootavad lastemaja avamist. Lapsed ei tea seda oodata, aga spetsialistid ootavad,” sõnas Frank-Viron.

2018. aastal abistati Tallinna ja Tartu lastemajas kokku 245 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last, kusjuures lõuna lastemaja avati eelmise aasta septembris. Selle aasta 4. juuni seisuga on lastemajad abistatud 198 last.

Ida ja lääne piirkonna laienemisprognooside aluseks on võetud kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, kus soovitakse parandada ohvrite olukorda ning kuritegevusega tekitatavat kahju vähendatakse muuhulgas sotsiaalsüsteemidega, samuti justiitsministeeriumi esitatud statistika, mis näitab iga-aastast seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite tõusu, kuid siiski on see Eesti rahvaarvu arvestades liiga madal. Järelikult jäävad mõned väärkohtlemise juhud teatamata.

Euroopa Nõukogu sõnul on seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud ligi viiendik Euroopa lastest, aga nende juhtumiteni on raske jõuda. Lastemajateenuse eesmärk on jõuda ka nende olukordadeni, mis esialgu politseisse ei jõua. Ka vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020 ning “Lapse heaolu hindamise käsiraamat” toob ühe olulise juhtpõhimõttena välja senisest suurema valdkondade ülese koostöö tegemise vajaduse viidates, et vägivald on väga mitmetahuline probleem, mille ennetamine eeldab eri asutuste aktiivset koostööd, mida lastemajateenuse kontseptsioon võimaldab.

Küsitav valge laev

“Mul oli füüsiliselt valus kuulata, et väärkoheldud laste aitamine lükkub edasi,” lausus Kersna. Tema väitel on 90 protsenti seksuaalse väärkohtlemise ohvritest alaealised. “Ja nende ohvrite keskmine vanus on 10 eluaastat,” märkis Kersna.

“Valitsus ootab sügisest majandusprognoosi nagu valgete purjedega laeva,” märkis Kersna. Tema hinnangul tuleks raha lastemajade jaoks leida “Lastekaitsepäeval on kõik varmad avaldusi tegema laste heaolu kohta, aga kui kuskilt hakatakse kokku hoidma, siis laste pealt,” rääkis Kersna.

Lastemajad

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.

Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politsei, psühholoog ja paljud teised.

Lastemaja poole võivad oma mure või kahtlusega pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad inimesed, nagu näiteks lasteaia- või kooliõpetajad ja arstid. Pöördumise põhjuseks võib olla mure võimaliku seksuaalvägivalla pärast või lapse kohatu seksuaalkäitumine, mille puhul inimene soovib kellegagi nõu pidada.

Eestis on täna kaks lastemaja – põhja ja lõuna lastemaja. Lastemajade kontaktid leiab ameti kodulehelt, helistada saab ka lasteabitelefonil 116111, hädajuhtudel tuleb helistada numbril 112.

Laste ja töötajate turvalisuse tagamiseks ei avalikustata lastemaja aadresse.