Seksuaalnõustaja: kuritarvitamine võib juriidilises mõttes olla aegunud, kuid endale tuleb abi otsida

 (54)
Aasta arst Karmen Joller
Aju mudelFoto: Andres Putting

Pole tavatu, et lapsena kogetud seksuaalset väärkohtlemist mõistab inimene alles täiskasvanuna, kuna väärkohtlejad kipuvad olema tuttavad inimesed, kes lapsele asjast teisiti räägivad. Kuigi kuri- ning väärteod aeguvad tuleb seksuaalnõustaja Rita Holmi sõnutsi otsida endale väärkohtlemise korral abi.

“Juriidilises mõttes polegi ammuse kuriteo puhul midagi teha, kuid enda heaolu jaoks tuleb minna ise teraapiasse või tulla tugirühma,” rääkis Holm. Tallinnas kohtub säärane rühm, soovijate korral saab neid rühmasid avada tuleval aastal ka mujal Eestis.

Kui inimest on väärkoheldud, tuleks kõigepealt teavitada sündmusest politseid. Et aga inimesel oleks võimalik hingerahu tagasi saada, oleks õige minna psühhoterapeudi jutule, kes aitab vaimset tervist ravida. “Lisaks saab tugirühmas teiste sarnaste kogemuste inimestega rääkida. Midagi seal peale ei suruta, seal ei pea ka üldse rääkima, kuid rühmas on inimesed, kes kõik toetavad üksteist,” kinnitas Holm.

Holm rõhutas, et seksuaalse väärkohtlemise korral tuleb abi otsida, ise sellest kogemusest üle ei saa. “Ka teraapia ei aita sündmust unustada, aga elu läheb kergemaks ning on parem olla,” kinnitas Holm. Ta rääkis Soome tugirühmast, kus kõik inimesed rõhutavad, et rühm aitab neid oluliselt. “Üks 70-aastane daam on seal käinud ehk ligi kümme aastat, aga rühm on talle kindlasti tuge andnud,” selgitas Holm.

Lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele mõeldud tugirühma lõi koostöös sotsiaalkindlustusametiga seksuaalkasvataja ja -nõustaja Rita Holm, kes kinnitab, et rühma tulek on anonüümne ja hästi salastatud. Inimesed võivad kasutada ka varjunime ja rühma üks reegel on, et seal kuuldud infot kõrvalistele isikutele ei räägita. See kehtib ka rühma töö korraldajate kohta.

Tugirühmaga liitumiseks võib võtta ühendust ohvriabi kaudu, helistades ööpäevaringsele kriisitelefonile 116006 või kirjutades aadressil getter460@gmail.com.

Kuriteo aegumine

Eesti seaduste kohaselt ei tohi kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud esimese astme kuriteo korral kümme aastat, teise astme kuriteo korral aga viis.

Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.

Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

Seksuaalkuritegude karistused jäävad Eestis üldiselt esimese rikkumise puhul kuni viie aasta juurde. Vaid vägistamise puhul on ka esimese rikkumise ette nähtud kuni 15-aastane karistus, kui näiteks tegemist on grupivägistamisega või rünnati alla 18-aastast inimest.