"Seitsmeste uudiste" küsitlus: Eesti venekeelne elanikkond on Ukraina küsimuses lõhki

Ukraina kriis on jaganud Eestis elava venekeelse elanikkonna kahte leeri, näitab "Seitsmeste uudiste" tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlus. Läinud nädalal vastas 300 vene keelt kõnelevat Eesti elanikku (vanuses 15 ja enam) küsimusele, kuidas nad suhtuvad Vene võimude otsusesse viia oma väed Krimmi?

Venemaa president Vladimir Putini otsust väed sisse viia toetas alla neljandiku ehk 22,5 protsenti kõigist vastanutest. Veidi enam oli neid, kes olid Putini sammu vastu (24,7 protsenti). Tegemist on delikaatse küsimusega, sest koguni üle poole (52,8 protsenti) uuringus osalejatest kas keeldus vastamast või ei osanud poolt valida.

Huvitavamaks läheb asi siis, kui vaadata vanuserühmade lõikes. Selgub, et Venemaa agressiooni toetajaid on oluliselt enam just nooremate, alla 50-aastaste hulgas.

Regionaalselt paistab võrdluses silma Tallinn, kus ülekaalus on Putini toetajad, vastavalt 25 protsenti poolt ja 19 protsenti vastu. Mujal, kaasa arvatud Ida-Virumaal, on nad vähemuses.

Selgelt eristuvad Eesti kodakondsed, kellest vaid iga kuues (17 protsenti) oli Putini otsuse poolt. Vene kodanike ja halli passi omanike seas oli Putini toetajate osakaal oluliselt kõrgem, vastavalt 28 ja 29 protsenti.

Sotsioloog Juhan Kivirähk kommenteeris, et me peame mõistma hukka Venemaa agressiooni, aga meil ei ole põhjust rääkida Eesti venelaste argessiivsusest.

Viimase aasta trendid näitavad, et venekeelse valija toetus Keskerakonnale on endiselt suur, kuid langustrendis. Huvitav on see, mis juhtub Keskerakonna toetusega pärast partei esimehe Edgar Savisaare toetusavaldust Putinile. Teada on, et Keskerakonna valijaskonnas on enam eakaid inimesi, kes selle uuringu järgi Vene võimude tegevust Ukrainas ei toeta.