Seitsme kuuga on tulekahjudes hukkunud 19 inimest


Päästeameti autod
Päästeameti autodFoto: Anni Õnneleid

Päästeameti pressiteate järgi on tulekahjudes hukkumise suureks riskiteguriks jätkuvalt just hooletu suitsetamine.

Juulis hukkus tulekahjudes kaks inimest ja esialgsetel andmetel sai mõlemal juhul tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on olnud ka alkoholijoobes.

Tulekahjudes sai juulis vigastada 7 inimest. Ka eluhoonete tulekahjude puhkemises mängivad suurt rolli hooletu suitsetamine ning elektriga seonduvad õnnetused (elektriseadme kasutamine, rike elektriseadmes või -paigaldises). Juulis oli kokku 71 hoonetulekahju, neist 34 toimusid eluhoonetes.

Juulis päästeti 19 inimest, neist 1 tulekahjust, 1 tulekahju ohu olukorrast, 3 veeõnnetustest ja 4 liiklusõnnetustest. Kokku on 7 kuuga päästetud 192 inimest.

Metsas ja maastikul toimus juulis 67 tulekahju. Võrreldes möödunud aasta juulikuuga on seda oluliselt vähem – 2018. aasta juulis toimus 164 põlengut.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli juulis 183. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 184 lõhkekeha.

Juulis oli kokku 1276 päästesündmust, millest suurema osa ehk ligi 30% moodustasid tulekahjud. 189 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 50 päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Juulis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 844 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele ning et iga eestimaalane mõtleb, teab ja hoolib iseenda, oma lähedaste ja keskkonna turvalisusest ja ohutusest.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Eestit katvasse ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 1700 kutselist ja üle 2000 vabatahtliku päästja.