Seitse magajat toovad seitsmenädalase saju

Neljapäeval on eesti vanarahva kalendri järgi seitsmemagajapäev, millega seotud uskumused on sarnased juulis tähistatava seitsmevennapäeva uskumustega.

Kui seitsmemagaja- või 10. juulil tähistatava seitsmevennapäeval sajab vihma, siis sajab veel kas seitse päeva või seitse nädalat järjest. Samas arvati, et kui paistab niigi palju päikest, et mees saab hobuse selga hüpata, siis päris uputama ei hakka ja saab heina ära teha.

Kui seitsmevennapäev on enam tuntud ja tähistatud eestlaste seas, siis Lääne-Euroopa rahvad ja ka venelased tähistavad enam seitsmemagajapäeva. Aga ilmaennustamisega seonduvad uskumused on enamikel Euroopa rahvastel sarnased.

Kuna seitsmemagajapäeval oli kõige tihedam heinaaeg, siis selle päevaga mingeid olulisemaid pidustusi, töökeelde või -käske seotud ei ole, on folklorist Mall Hiiemäe ETAle öelnud.

Päeva nimetus tuleneb ristiusu legendist seitsme venna kohta, kes põgenenud sel päeval aastal 251 kristlaste tagakiusamisel ühte koopasse Efesose lähedal, uinunud seal magama ja müüritud kinni. Kui koobas 446. aastal uuesti avati, ärganud vennad üles ja varisenud samas põrmuks.

Teise legendi järgi maganud sel päeval seitse venda kirikus. Nad äratatud sõjahüüuga, kuid kuna ilmnes, et sõda ei olnud, uinunud vennaksed uuesti ja lubanud tõusta, kuni veri ulatub põlvini.