Trinki hinnang Hanschmidti tegudele on üsna selge: Ühispank pole kahju kannatanud, see on fakt. Ja see, et ta pole Ühispangas Hanschmidtiga seoses huvide konflikti tuvastanud, on samuti fakt, kirjutab Eesti Päevaleht.

1990-ndate lõpus oli segane aeg, seadused olid auklikud nagu juust, panganduses polnud reeglid päris täiuslikud — nüüdseks on asi oluliselt korrastunud ja reeglid paika loksunud. “Areng on olnud suur ja meie majanduskeskkond on täna märksa läbipaistvam ja usaldusväärsem kui 5–10 aastat tagasi,” nõustub Trink.

Tema sõnul tuleb vanu asju tuleb vaadata n-ö omas ajas, tollal kehtinud reeglistikus, ent sellega ei saa õigustada seaduserikkumisi. “Krediidiasutuse seadusest tulenevad reeglid on kindlasti oluliselt edasi arenenud — varem olid pankuritel ranged piirangud laenude andmisel asjaga seotud isikutele, nüüd on asi liikunud rohkem osaluste deklareerimise kohustuse suunas. Eeldatakse, et pankade sisekultuur on piisavalt tugev, et omanike huvid ei saaks kahjustada. Kui pangajuht deklareerib oma osalused, on selle põhjal võimalik huvide konflikte maandada.”

Samas võib pangajuhil võib olla mitmesuguseid osalusi ja huvide konflikte. Küsimus on tema oskuses neid mõne advokaadibüroo taha varjata. Finantsinspektsioonil pole informatsiooni selle kohta, nagu oleks Hanschmidtil Tallinkis osalus olnud enne tänavu augustit.

“Minu arvates on oluline, et avaliku huvi objektiks olevate suuremate ettevõtete puhul oleks nende omanike struktuur selge ja läbipaistev,” lausus Trink. “Kui suur on probleem, kui advolaadibüroo taha varjatakse firma tegelikke omanikke, seda tuleb individuaalselt vaadelda.”

Trinki meelest peab pangajuhi võimalike osaluste ahel erinevates ettevõtetest läbipaistev olema. “Sellega seoses on meil plaanis teha omad ettepanekud krediidiasutuste seaduse täiustamiseks.”

Eesti ärimeeste seltskond on meetodil käsi peseb kätt koos tegutsenud juba kümmekond aastat, kusjuures nende seos pole olnud pelgalt äriline, vaid osa neist on juhtinud protsesse riigiametites, nendib ajaleht. Andres Lipstok ütles, et see on juhus. “Tuleb arvestada, et kui räägime mingisse riigiametisse saamisest, siis selleks on oma protseduur,” vastas Trink.”Mida kõrgem amet, seda keerulisem protseduur. Võib hinnata, kas see protseduur on olnud piisavalt usaldusväärne.”