"Hetkel on selge vaid see, et õpetajatele lubatud 12-protsendilist palgatõusu haridusministeeriumi poolt eraldatud vahendite arvelt maksta ei saa," ütles liidu juht Jüri Võigemast pressile saadetud teates.

Valitsuse määruse eelnõu kohaselt tõuseb omavalitsustele eraldatav haridustoetus 2013. aastaga võrreldes vaid 2,5 protsenti, sealhulgas palgatõusu kate on neli protsenti.

Eesti Linnade Liit tegi 18. detsembril 2013 pöördumise riigikogu kultuurikomisjoni poole küsides, kuivõrd omab komisjon informatsiooni õpetajate töötasude tõusu katte ja hariduskuludeks eraldatavate toetusfondi vahendite jaotuse osas.

Võigemast nentis, et kahjuks ei olnud eelmise aasta detsembris ega ka käesoleva aasta jaanuaris võimalik saada infot õpetajatele eraldatavate töötasu vahendite võimaliku suuruse ja jaotuse kohta omavalitsuste lõikes.

Alles 31. jaanuaril 2014 avalikustati esimesed andmed haridustoetuse võimaliku jaotuse kohta omavalitsuste vahel. "Samal ajal pidid omavalitsused juba õpetajatele jaanuarikuu eest palga välja maksma ja seda olukorras, kus puudus selgus, kas palga maksmiseks kate on või ei ole," selgitas Võigemast.

Eelmisel reedel esitas linnade liit teabenõude haridus- ja teadusministeeriumile, sest kooskõlastusringile saadetud haridustoetuse vahendite jaotuse eelnõus puudus informatsioon jaotuse aluseks olevate algandmete ja arvestatud summa saamiskäigu osas omavalitsuste lõikes.

"Haridusministeerium küll vastas teabenõudele, kuid jättis vastamata teabenõudes esitatud küsimusele," kirjeldas Võigemast sündmuste käiku. "Seetõttu tegi liit sel teisipäeval uue teabenõude saamaks vastust esitatud küsimusele"

Omavalitsused loodavad, et haridusministeerium lõpuks ometi avalikustab oma plaanid õpetajate töökohtade säilimise suhtes.

Millest oleneb see, kui palju vald või linna õpetaja palgaks raha saab?

Riik annab palgaraha ühele omavalitsusele valemi alusel, kus õpilaste arv omavalitsuses korrutatakse pearahaga ehk 1028 euroga. Lisandub koefitsient.

Koefitsient oleneb sellest, kui suure omavalitsusega on tegu. Tallinnal on see vähim võimalik ehk 1,0, Kosel aga näiteks 1,3, mis tähendab, et Kosel on palgaraha õpilase kohta 30 protsenti suurem. Mõne väiksema koha puhul võib see ulatuda ka kahe või neljani.