Eile oli riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu all maksusüsteem. Kõnet pidanud Reformierakonna fraktsiooni esimees, endine rahandusminister Jürgen Ligi ütles erakonnakaaslase Toomas Kivimägi esitatud ümbrikupalkasid puudutavale küsimusele vastates, et üle 500 euro teenivate inimeste maksumäär on umbes 30 protsenti ja see soodustab ümbrikupalga maksmist.

“Kui varem oli käibemaksupettused see suur auk, kustkaudu see ümbrikupalga raha tuleb, siis praegu on ju äärmiselt mugav saada palka 500 eurot. Isegi miinimumpalga norm on täidetud ja kõik paistab ilus, aga äärmiselt ebamugav iga järgmist saada, sest siis igale järgmisele eurole lisandub kõrgendatud maksumäär, ma seda marginaali enam ei mäleta, aga seda siis umbes 30 protsenti,” sõnas Ligi.

“Ja iga manipuleerija mõtleb, et kurat, miks ma pean seda palka tõstma, kui ma saan selle maksuvabalt edasi maksta, üle 500,” rääkis Ligi ja pakkus lahenduseks, et alates 500 eurost ei tohiks tekitada kõrgendatud maksukoormust, mis soosib ümbrikupalka.

Tema vastusele oponeeris sotsiaalmeedias Isamaa fraktsiooni kuuluv, samuti rahandusministri ametit pidanud Sven Sester, kelle sõnul on Ligi jutt vale.

“Jürgen, Sa võiksid omale ikka rahanduses teemad selgeks teha. Sinu jutt täna (eile — toim) riigikogus toimunud maksudebatis, et rohkem kui 500 eurot teenivate inimeste marginaalne maksumäär on 30 protsenti ja põhjustab ümbrikupalka, on lihtsalt vale! Lihtsalt vale! Tegelikult on tulumaks 501-lt eurolt 20 senti (sic!, muide varem oli ligikaudu 60 eurot) ehk marginaalne maksumäär on 20 protsenti, nagu seni oli 180 eurot ületavalt summalt. Ole ikka natukenegi vastutustundlik ja ära manipuleeri inimesi makse mitte maksma!” pahandas Sester.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis pakkus täna, et Ligi tegi kiirustades vea, sest piir, kust maksumäär muutub, on tõepoolest 1200 eurot, mitte 500.

“Siin jagatakse inimese sissetulek kolmeks tükiks — 500 eurot on maksuvaba, järgmised 700 eurot 20 protsendi määras ja seda ületav osa siis justkui 20%+1/9, mis tuleb maksuvaba tulu valemist. Korrektne oleks ikkagi öelda, et 1201 euro puhul on 701 eurot maksustatud 20protsendilise määraga ja maksuvaba tulu ei ole mitte 500, vaid 499,44 eurot,” selgitas Lehis.

Maksuekspert märkis siiski, et ühel juhul peetakse tõepoolest töötaja tulust üle 30 protsendi kinni ka siis, kui ta teenib alla 1200 euro. “Kui ühes kuus makstakse näiteks mitu korda palka — preemiad, lõpparved jne —, siis on tõesti nii, et kuna esimese makse järgi on maksuvaba tulu arvutatud, siis teine väljamakse samal kuul vähendab selle kuu maksuvaba tulu ja lisaväljamakselt peetakse kinni 20 protsendi asemel 31,11 protsenti,” selgitas Lehis Delfile.

Samale asjaolule viitas eile riigikogus ka rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kelle sõnul makstakse ümbrikupalka pigem siis, kui töötajale on vaja midagi juurde maksta, näiteks preemiat.

Eilsel riigikogu täiskogu istungil peeti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Maksusüsteem — kaos või kaalutlus” arutelu. Ettekandjad rõhutasid selge, stabiilse ja ettevõtlust toetava maksusüsteemi tähtsust.

Ettekande tegid Jürgen Ligi, Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning Dmitri Jegorov.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Eiki Nestor (SDE), Enn Meri (EVA), Sven Sester (I), Maris Lauri (REF), Marika Tuus-Laul (KE), Taavi Rõivas (REF), Jürgen Ligi (REF), Aivar Sõerd (REF) ja Peeter Ernits (KE).