Seeder leiab, et Ungaris mindi liiga kaugele, Karilaid ja Helme ei näe draamaks mingit põhjust

 (175)
Helir-Valdor Seeder - märts 2019
Foto: Sven Arbet

Eesti riigikogulaste hinnangud Ungari valitsemise kohta valitsuse dekreetidega ning parlamendi rolli nullimise asjus lahknevad suuresti.

Ungari rakendandud meetmed koroonaviiruse ohjamiseks on väga jõulised ning nendega on mindud kaugemale, kui hädavajadus nõuab, leiab Isamaa erakonna esimees, riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder. „Kõiki rakendatud meetmeid ei saa küll otseselt seostada koroonaviiruse vastu võitlemise vältimatusega. Nii suurel hulgal vabadusi piirata, tavaelu sel määral ümber korraldada ja ainult dekreetide kaudu riiki juhtida – see ei ole hädavajalik. See ei ole mõistlik.”

Seeder lisas, et Ungari ühiskond on lõhestunud Orbáni tuliste pooldajate ja vastaste vahel. „Orbáni toetus ei ole võltsitud,” ütles ta, „kuid loomulikult on see saavutatud propagandistlike ja autoritaarsete sammudega.” Seedri hinnangul leidub Euroopas autoritaarseid juhte rohkemgi. „Näiteks Prantsusmaa on presidentaalne riik, kus väga suur võim koondub ühe inimese kätte, ja see tuleneb riigi põhiseadusest,” tähendas ta.

Eestis pole Seedri hinnangul põhjust riigikogu rolli vähenemisest rääkida. „Püütakse küll vähendada kogunemiste arvu ja füüsilist kontakti ning tavapärane töörežiim on häiritud – aga riigikogu ei ole käest ära andnud mitte ühtegi oma pädevust eriolukorras,” rõhutas ta. „See on ajutine tegevuse ümberkorraldamine, mitte parlamendi rolli vähendamine.”

Seotud lood:

„Kas Ungaris on midagi halvasti või?”

EKRE ridadesse kuuluva riigikogulase Helle-Moonika Helme hinnangul on Ungaris toimuv nende siseasi. „Mina ei reageeriks praegu küll üle,” ütles ta. „Kas Ungaris on midagi halvasti või? Seal käib täiesti normaalne elu edasi, taevas ei ole maa peale kukkunud. Miks väljastpoolt vaatajad sellest nii suurt probleemi teevad, kui ungari rahvas ise rahul on?”

Helme sõnul on viirus terve maailma elu pea peale pööranud ning riigid teevadki praegu nii ratsionaalseid kui ka ebaratsionaalseid otsuseid. Ungari ebademokraatlikkusest rääkimine on Helme meelest pigem väljaspoolne retoorika. „Enne 2015 pagulaskriisi polnud kellelgi Ungari kohta midagi öelda,” sõnas Helme. „Siis hakkas Ungari oma piire kaitsma ning ütles, talle ei meeldi see, et igaüks võib tulla. Elu näitas, et Ungari käitus pagulaskriisis õigesti.”

„Ungari on alati iseendaga hakkama saanud, ma ei muretseks Ungari pärast,” sõnas Keskerakonnna aseesimees, riigikogulane Jaanus Karilaid, kes ei pea heaks tooniks teist riiki distantsilt kritiseerida. Ungaris on valitsusel tema sõnul suur rahva usaldus ning parlament oma otsuses anda valitsusele õigus riiki dekreetidega valitseda suveräänne. „Mina siin mingit draamat ja probleemi ei näe, eriti arvestades Ungari ajalugu ja Orbáni poliitilist fenomeni,” ütles ta. „Eriolukord ongi olukord, kus inimeste põhiõigused on intensiivselt riivatud.”

Karilaid juhtis tähelepanu sellele, et Eestis tuli eriolukorra õiguslik list välja veel kiiremini ning parlamendi nõusolekut selleks ei küsitudki: meetmed kuulutas välja valitsus eriolukorra seaduse alusel. Ungaris kogunes aga parlament ja kaks kolmandikku parlamendist andis peaministrile selliseid volitused.

„See on väga suure ohu märk”

Sotsiaaldemokraatliku erakonna endine juht, praegune riigikogulane Jevgeni Ossinovski peab Ungaris toimuvat murettekitavaks. „Kriisiolukorras on loomulikult vaja operatiivselt otsustada,” lausus ta, „aga kindlasti ei saa demokraatlikuks pidada seda, et parlament ütleb tähtajatult: meie rohkem riiki ei juhi, valitsus otsustab kõike ise.”

Kas Ungaris on tegemist riigipöördega või mitte, see selgub Ossinvovski sõnul pärast kriisi, kui on teada, kas võim antakse parlamendile tagasi või mitte. „Kui võim on ükskord ära antud, siis on selle tagasisaamine keeruline,” märkis ta, „sest nullpunktiks on muutunud tänane olukord, mitte see, mis oli enne selle otsust.”

Eestis oleks Ossinovski sõnul võinud eeldada, et parlament hakkab eriolukorras eriti aktiivselt tööle jälgimaks, et valitsuse meetmed oleksid põhjalikult läbi mõeldud ja proportsionaalsed ning inimeste põhivabadused kaitstud. „Aga meie õnnetuseks on parlamendi juhtide – pean silmas komisjonide esimehi ja parlamendi spiikrit – arusaama kohaselt parlament lihtsalt üks tüütu protseduur, mis tuleb ära teha,” rääkis ta. „Kui on võimalus seda mitte teha, siis võib nende meelest jala sirgu lasta, ja seda me esimestel nädalatel ka nägime – komisjonid jätsid kõik oma istungid ära, selle asemel et ministreid välja kutsuda ja parlamentaarset kontrolli teostada.”

Reformierakonna juht, riigikogu liige Kaja Kallas peab Ungari olukorda väga murettekitavaks. „Autokraatiat ihalevad võimulolijad soovivad kriisi ära kasutada selleks, et oma unelmaid teoks teha,” ütles ta. „See on väga suure ohu märk.”

Kallase hinnangul on ohu märke täheldada Eestiski. „Meie oleme parlamentaarne riik, parlamendi roll on täitevvõimu kontrollida,” rääkis ta. „Parlament peab juhtima tähelepanu sellele, kui otsustega on mööda pandud või tahetakse kriisi kuritarvitada oma unelmate teostamiseks vahenditega, mis ei ole kriisi lahendamisega seotud.” Kallas tõi ühe ohumärgina välja temani jõudnud informatsiooni, et homsel lisaeelarve arutusel tulevad kõne alla aktsiisilangetused, millel ei ole kriisi lahendamisega mingit seost.

Ungaris väljakuulutatud eriolukord on tähtajatu. Alates esmaspäevast valitseb Ungari peaminister Viktor Orbáni riiki dekreetide alusel, parlament enam riigi valitsemises ei osale – just sellise korra kiitis heaks parlament ise kahe kolmandiku häältega heaks.

Välismeedia jälgib Ungaris toimuvat šokeeritult. Juhitakse tähelepanu sellele, et demokraatiast on säärane toimine kaugel. On võetud ka jõulisi seisukohti, räägitud autoritaarsest riigipöördest ning nõutud Ungari väljaviskamist Euroopa Liidust ja NATOst.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!