Dokumendis seisis, et Rahvaliidu vanematekogu seab eesmärgiks saada riigikogus 20 kohta. "Et olla vääriline partner neile, kes soovivad Eestimaa probleeme tegelikult lahendada, seame Rahvaliidu eesmärgiks saada riigikogus 20 kohta. See eesmärk on suur ka seepärast, et ei ole mõtet liiga väikesele eesmärgile pühenduda."

"Meile on häbiks, kui erakonna üksikud liikmed, eriti volitatud juhid, asuvad ajama oma eraasju, hakkavad hoidma ning taga nõudma eelkõige enda isiklikke huve või päästma oma nahka Rahvaliidu lõhestamise või kaotamise hinnaga," seisis kirjas.

Dokumendis oli selgelt tuntav vasakpoolne joon ja valmidus teha koostööd Keskerakonnaga. "Hindame kõrgelt kõiki oma liitlasi, kellega meil on ühised eesmärgid, neid, kes suhtlevad meiega ausatel kavatsustel, sest meil tuleb teha igakülgset koostööd selle nimel, et Eesti riik ja rahvas viia välja võimalikult lühikese ajaga ja väikeste kadudega kriisist, kuhu teda on juhitud ühekülgse, antidemokraatliku ja eelisjärjekorras võimukandjate huve teeniva koalitsiooni poolt."

Lisaks on pöördumises räigelt kritiseeritud riigi läbikukkunud majandus-, kaubandus-, põllumajandus-, regionaal-, rahvus-, välis-, ja kaitsepoliitikat.

"Venevihale rajatud rahvuspoliitika pole viinud kõlavalt väljakuulutatud lõimumisele, vaid hoopiski lõhestumiseni," kirjutas Rahvaliidu vanematekogu riigi rahvuspoliitikast.

Ka välis- ja kaitsepoliitika jäi kriitikatule alla. "Siseriiklike probleemide varjamiseks harrastatakse vanade arvete klaarimisele ja sõda sõnadega jätkamisele üleskutsuvat välis- ja kaitsepoliitikat. Ikka on veel sõlmimata rahuleping idanaabriga. Idasuunaliste suhete normaliseerumisega ei tulda toime ning rahu ja julgeolekut käiakse Eestimaa noorte meeste ja naiste vere hinnaga tootmas Iraagis, Afganistanis jm kriisikolletes," seisis pöördumises.

Erakonna peasekretäri Tarvo Sarmeti kinnitusel Rahvaliidu struktuuris sellist organit, nagu vanematekogu ei eksisteeri. Pöördumise all ei olnud ka mitte ühtegi nime ja mitte ühtegi allkirja.