„Seal on mingid jalgpalli toetusrühmad ja... no kamoon” – „Tahame tulla välja temaatikaga, mis ärritab paljusid”

 (53)
Riigikogu infotund
Riigikogu infotundFoto: Priit Simson

Riigikogu toetusrühmad on üks salapärane maailm. Millega nad tegelevad? Kas üldse millegagi? Tegelevad küll, aga ilmselt mitte just kõik ja kogu aeg. Tegelemise all aga, selgub, võib silmas pidada eri asju. Mitte ükski telefoni otsa sattunud „sarikuulujast” riigikogulane ei teadnud, mitmesse rühma ta kuulub. Mõnel ei tulnud esimese hooga meelde needki rühmad, mida ta ise juhib.

Toetusrühmade moodustamine käib vabatahtlikkuse alusel, rühmad pole kellegi ees aruandekohuslased ja mingeid piiranguid nende tegevusele või tegevusetusele ei seata. Mis need grupid teevad, on nende endi asi. Pärast valimisi, riigikogu uue koosseisu formeerudes tekib uusi rühmi nagu seeni pärast vihma, eelmise koosseisu rühmad võivad hingusele minna või siis jätkata uue koosseisuga. Näiteks eelmise koosseisu eesti võõrkeelena õpetamise õpetamise toetusrühm (juhtis keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin) on laiali läinud, samuti ei ei leia 58 praegu tegutseva rühma hulgast sellist meeleolukat seltskonda nagu kasakate toetusrühm, mille liider oli keskerakondlane Viktor Vassiljev. Laiali on läinud ka näiteks tuumajaama toetusrühm, mis on tegutsenud mitme koossseisu vältel.

Riigikogu ametliku lehekülje järgi paistab, et hingusele on läinud õigeusuliste saadikurühm, mida viimati juhtis Vladimir Velman (selline rühm on riigikogus olemas olnud muide lausa 1995. aastast peale), kuid tegelikult pole info selle uuesti loomise kohta lihtsalt koduleheküljele veel jõudnud: rühm registreeriti läinud nädalal. Riigikogu ametlikule leheküljele jõuab sellekohane info siis, kui toetusrühma algataja Natalia Malleus on sellekohase paberi riigikogu istungiosakonda toimetanud.

Kõige harilikum rühmaga liitumise muster paistab olevat selline: riigikogu kõnepuldist hõigatakse maha, et see või teine rühm on moodustamisel – ja kõik need saadikud, kes tunnevad, et tahaksid sinna mingil põhjusel kuuluda, võivad ühineda. Nõnda ongi riigikogulaste seas hulk nn sarikuulujaid, kes kuuluvad kahekohalise arvuga märgitavasse hulka rühmadesse. Näiteks Isamaa liige Tarmo Kruusimäe, kes on 19 toetusrühma liige. Tema teab täpselt, et juhib viit rühma, ja on aldis kõigi nende tegevusest rääkima.

Kohe hakatakse pilbasteks laskma

Huvi pakub eelkõige Kruusimäe juhitav pere toetusrühm, mis loodi tänavu septembris ja see ületas ka uudiskünnise. Enamiku rühmade tegevuse kajastamine ajakirjanduses loomise teatega muide piirdubki. Aga milleks ikkagi pere toetusrühm – perepoliitikaga hakkas valimiste järele tegelema ju rahvastikuminister Riina Solman ning takkapihta on see Tanel Kiige juhitav sotsiaalministeeriumi oluline valdkond?

Kruusimäe muutub äkki väga salapäraseks. „Me ei tahaks praegu veel kaarte avada,” saab ta üle huulte. „Tahame tulla välja temaatikaga, mis ärgitab ja ärritab paljusid. Nii või teisiti hakatakse kohe pilbasteks laskma.” Põnevus kasvab, aga Kruusimäe valib sõnu: „Me ei soovi, et lastetoetustega tekitaksime uut vaesust. Lastetoetus ei ole ainult toetust spordi- ja huvitegevuseks, vaid ka see, mis on vanematepoolne.” Kruusimäe lubab, et pere toetusrühma algatus saab palju tähelepanu, aga enne, kui sellega avalikkuse ette tulla, peab käsitlus pidamise alla saama. Ja siis võiks juba jõuda ka seadusemuudatuseni, nagu loodab Kruusimäe, kellega koos kuuluvad sellesse pisikesse, vaid kolme liikmega parlamendirühma keskerakondlane Marko Šorin, kes tuli riigikokku volinikuks siirduva Kadri Simsoni asemel, ja EKRE poliitik Urmas Espenberg.

Kruusimäe juhib ka näiteks suitsuvaba Eesti toetusrühma, mille eesmärgiks ütleb olevat vähendada suitsetamise tagajärjel tekkivaid kahjustusi ja passiivse suitsetamise tekitatud kahjustusi, mõelda alternatiivsetele vahenditele. „Eesti on Euroopas tubakasurmadelt kolmandal kohal, aga sotsiaalministeeriumil puudub igasugune tubakapoliitika,” teatab ta. „Sotsiaalministeeriumi ametnikud ütlevad ainult, et jätke maha. Naistel on ka päevade ajal valud, me võime neile ju siis samamoodi öelda, et ärge valutage! Sotsiaalministeeriumis on inimesed, kes ei tea, mida tähendab sõltuvus.” Mismoodi naiste menstruatsioonivalusid ja tubakasõltuvust võrrelda saab, jääb selgusetuks.

Kõigil rühmadel peale e-Eesti toetusrühma ja rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühma on ka esimees, paljudel ka aseesimees või kaks. E-Eesti toetusrühm on esimeheta jäänud põhjusel, et seda juhtinud reformierakondlane Arto Aas lahkus poliitikast, samamoodi tema järel esimeheks asunud reformierakondlane Kalle Palling.

Telefonikõne viib Enn Eesmaa lahkumiseni rühmast

Kummalisem lugu on rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühmaga, mille kutsus kokku praegune välisminister, isamaalane Urmas Reinsalu. Kuni eelmisel nädalal tehtud telefonikõneni oli selle asejuht keskerakondlane Enn Eesmaa, kes oli enda sõnul nõus rühmas osalema ja seda asejuhtima ainult tingimusel, et tema pole selle liider. „Olen väliskomisjoni esimees ja mul on väliskontakte ilma selletagi palju, rohkem kui jõudu kõigega tegeleda,” põhjendab ta. „Ma lihtsalt läksin nendega kaasa.” Ent natukese aja pärast helistab Eesmaa tagasi ja teatab, et loobus nii rahvusriikide Euroopa Liidu rühma aseesimehe kohast kui ka selle liikme staatusest. „Et oleks päris selge: taandasin end sellest täielikult,” teatab ta. Viimaste valimiste järel loodud rühm pole veel kordagi koos käinud ja kuna esimeest pole, siis pole ka teada, kes peaks rühma tegevuse sisuliseks alustamiseks kokku kutsuma.

Rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühm on üks rahvarohkemaid riigikogus: ilma Eesmaatagi on sellel 25 liiget. Tallinna-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühmal on 21 liiget. Riigikogu naiste ühendusel ja innovatsiooni toetusrühma kuulub 19 inimest, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ja Ida-Virumaa rühma on 18. Kõige pisemate rühmade hulka kuuluvad peale juba nimetatud pere toetusrühma samuti kolme liikmega toidupanga toetusrühm ja kosmosevaldkonna toetusrühm. Viieliikmelised on Järva- ja Viljandimaa, Eesti autorite, lairibavõrgu, Mulgimaa, Pärnumaa ja Tiibeti toetusrühm. Oluline on märkida, et selles loos käib jutt ainult riigikogu toetusrühmadest, mis sünnivad teemapõhiselt, ja mitte parlamendirühmadest, mis keskenduvad Eesti suhetele mõne teise riigiga. Nii mõnigi saadik oma jutus riigikogu toetusrühmadel ja parlamendirühmadel vahet ei tee. Parlamendirühmi on riigikogu kodulehe andmetel 60.

Haapsalu raudtee taastamine käib rahvarohkelt

Kui vaadata liikmete arvu järgi, siis peaks järeldama, et riigikogu kõige tähtsam küsimus üleüldse on Haapsalu raudtee taastamine. Selle toetusrühma kuulub 33 liiget. Aga see pole veel midagi: eelmises koosseisus kuulus selles rühmas üle viiekümne inimese. Rühma juht Jaanus Karilaid loodab, et selgi aastal tuleb inimesi veel juurde. Kui esialgu jääb Karilaiu jutust mulje, et 8. novembriks planeeritud esimese etapi, Riisipere-Turba lõigu avamine on puhtalt toetusrühma töövõit, siis hiljem täpsustab ta, et ilma peaminister Jüri Ratase toeta ei oleks see teoks saanud.
„Toetusrühm on oluline eelkõige moraalse toetamise ja mainekujunduslikus mõttes,” räägib Karilaid. „Oluline on see, et parlamendiliige saaks fraktsiooni kaudu mõjutada täitevvõimu.” Nii on rühma toetus eelkõige sümbolväärtus ja moraalse kaaluga: nii ja nii palju parlamendiliikmeid on ettevõtmise toetamise taga. Seadusemuudatuste väljatöötamisega toetusrühm Karilaiu sõnul ei tegele.

Sellal kui Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma ja nii mõnessegi teisesse kuulub kirev seltskond eri erakondade esindajaid, siis torkab silma, et nii mõnigi grupp koosneb valdavalt ühe erakonna esindajatest. Kui näiteks innovatsiooni toetusrühma enamiku moodustavad reformierakondlased, siis sõnavabaduse ja juba nimetatud rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühmas, aga ka vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühmas on valdavas enamuses EKRE poliitikud. President Donald Trumpi toetusrühma ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitse rühma peale EKRElaste teisi poliitikuid ei kuulugi. Mitmes grupis seltsivad EKRE poliitikud isamaalastega. Üldpildis paistab silma EKRE poliitikute tugev ja sotsiaaldemokraatide nõrk esindatud rühmades. Riigikogu naiste ühendusse samas ühtegi EKRElannat ei kuulu.

Teemade poolest leidub vastandlikke huvisid esindavaid rühmi. Toetusrühm Avalikult Rail Balticust koosneb eranditult EKRE poliitikutest, kellele Rail Baltic ei meeldi. Rail Balticu toetusrühmas aga on esindatud suuremalt jaolt Reformi- ja Keskerakonna rahvasaadikud, ühtegi EKRElast ei ole, samuti mitte sotsiaaldemokraate.

Kuigi riigikogulaste seast on rohkem „sarikuulujaid”, kes kuuluvad paljudesse rühmadesse, on ka niisuguseid, kes pole ühegi liikmed. Sellised on Jaak Juske (SDE), Siim Kallas (RE); Urmas Kruuse (RE), Valdo Randpere (RE) ja Mart Võrklaev (RE) ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa). „Ei ole nagu põnevat rühma leidnud,” sõnab Valdo Randpere. „Need on tihtipeale sellised.... ma ei ole ühegi peale särama löönud. Eelmises koosseisus olin selles Haapsalu raudtee toetusrühmas, aga seda ei ole enam.” Kuulnud, et see rühm on täitsa olemas, jõuab Randpere viivitamata järeldusele, et sinna peab ta astuma. „Aga seal on mingid jalgpalli toetusrühmad ja... no kamoon.”

Ei ole mõtet kuuluda kuhugi, kus sa midagi tegema ei hakka

Veelgi resoluutsem on keskerakondlane Viktor Vassiljev, tänu kellele tuleb välja, et õigeusuliste rühm on ikka olemas, mitte hingusele läinud. Aga see on ka ainus, kuhu Vassiljev kuulub. „On täiesti mõttetu kuuluda kõigisse toetusrühmadesse,” põrutab ta. „Kuuluma peab neisse, mille teemat sa valdad, mis on seotud su huvidega ja kus saab ka midagi ära teha. Ei ole mõtet kuuluda kuhugi, kus sa niikuinii midagi tegema ei hakka. Valdav enamik neid rühmi ongi sellised, et inimesed panevad ennast pärast istungi lõppu mingile paberile kirja, ja siis unustavad selle ära. No mis mõttega ma pean seda tegema, ma olen tõsine inimene.” Vassiljevi sõnul on täiesti ilmne, et kui inimene on end kirja pannud paljudesse toetusrühmadesse, siis ei tee ta mitte üheski neis mitte midagi kasugi: selleks ei ole lihtsalt füüsiliselt aega.

Kasakate toetusrühma, mida Vassiljev eelmise koosseisu ajal juhtis, pole enam selle pärast, et kasakad pole palunud. „Neid riigikogu rühmi ei tekitata nii, et riigikogu liige saab kaineks ja tal plahvatab tore mõte luua mingisugune matemaatikute toetusrühm,” seletab Vassiljev. „See on ju täielik mõttetus.” Eelmise koosseisu ajal aga kasakad, nimelt Ukraina registrikasakad, palusid, ja siis tegi Vassiljev rühma. „No kõigepealt olid nad pildil,” vastab ta küsimusele, mida rühm kasakate heaks ära tegi. „Kui nad midagi arutasid mingis seltskonnas, siis said nad öelda, et meil on isegi parlamendil käsi sees. Selline asi tuleb igale mitteformaalsele rühmitusele kasuks.”

16 rühma kuuluja – seekord olin valiv

„Sarikuulujad” Vassiljevi seisukohti igale poole kuulumise mõttetuse kohta ei jaga. Reformierakondlane (varem IRL) Annely Akkermann, kes kuulub 16 toetusrühma, leiab hoopis, et praegu ei kuulude ta „väga paljudesse” rühmadesse, sest oli seekord üsna valiv. Varem on ta kuulunud enametasse, enda arvutuste kohaselt umbes kahekümnesse. Akkermanni sõnul seisneb toetusrühmade mõte selles, et eri erakondade, fraktsioonide ja komisjonide inimesed saavad mingis küsimuses kokku ning kutsuvad kõnelema praktikuid ja eksperte, et end asjadega kursis hoida.

Siiski ilmneb, et kokkusaamiste korraldamine käib vaevaliselt. Näiteks elusamuse toetusrühm, mida Akkermann juhib (elusamus tähendab Akkermanni sõnastuses tähelepanelikkust enda ja meid ümbritseva suhtes), koguneb esimest korda tõenäoliselt alles detsembris või jaanuaris mahetoidu küsimuses et arutada, kuidas mahetootjad hakkama saavad ja missuguseid toetusmeetmeid on tarvis. „Aega klappima saada pole üldse lihtne,” tunnistab Akkermann. Ta lisab, et kui kellelegi tundub, et ta on selle või teise teemaga juba tegelnud, siis ta sellistele koosolekutele lihtsalt ei lähe. Tavaliselt koguneb – isegi kui liikmeid on 20-25 – ikka ainult kolm kuni viis inimest. Ühtegi toetusrühma täies koosseisus kogunemas ei ole Akkermann näinud. Et mõni rühm endale tegevuses konkreetseid eesmärke seaks, ei ole ta märganud.

EKRE poliitik Paul Puustusmaa, kes kuulub 16 toetusrühma ja juhib ühte, keeldub telefonitsi rääkimast, sest aega ei ole, aga kirjatsi vastamiseks leiab ta aja aga kiiresti ja kirjutab pikalt. Viite peale, et kuulub 16 rühma, arvab ta, et ajakirjanik on toetusrühmad ja parlamendirühmad ühte patta pannud. Küsimusele, mitme rühma koosviibimisel on ta osalenud, peab Puustusmaa võimatuks vastata. „Ma ei ole lugenud kokku neid kordi ja kohti, kus ma olen viibinud ja kohtunud seoses kuulumisega mingisse parlamendirühma või -ühendusse,” kirjutab ta. „Neid on olnud piisavalt. Piir parlamendi liikme töö ja seostatuna mõne riigikogu rühma/ühenduse liikmeks olemise vahel on kohati pisut hägune.”

Puustusmaa juhitav otsedemokraatia toetusrühm asutati selle aasta mais selle pärast, et meie seas on aina rohkem inimesi, kes näevad ohtu võimu ja rahva teineteisest kaugenemises. „Me tunneme vastutust oma riigi pärast ja tajume, et peame looma positiivsema ühiskonna, kui seda on praegune, libekeelse liberalismi mülkasse vajunud ühiskond,” sõnastab ta. Otsedemokraatia toetusrühma eesmärgiks on Puustusmaa sõnul tugevdada kehtivat riigisüsteemi ning edendada demokraatia ja ühiskonna arengut positiivses suunas. „Kavandatavad meetmed kannavad eelkõige poliitilise võõrandumise vältimise, ühiskonna sidususe suurendamise ja kodanikuühiskonna tugevdamise eesmärki,” kirjutab ta.

Rühm on Puustusmaa sõnul algusest peale aktiivne ning oma tegevusse integreerinud teised analoogsed huvigrupid, sealhulgas sihtasutuse Terve Rahvas ja Perekonna Traditsioonide Kaitseks – viimase all peab Puustusmaa eeldatavast silmas Varro Vooglaiu juhitavad SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks (SAPTK). Mais viis rühm läbi konverentsi „Eesti on demokraatiaks valmis”, uus konverents on planeerimisel ning rühma viimane kohtumine oli eelmise nädala neljapäeval ehk samal päeval, mil ajakirjaniku Puustusmaaga suhtles. Rühma aktiivsust kinnitab ka sellesse kuuluv, muidu 12 rühma liige Leo Kunnas, kes viitab plaanitavate ettevõtmiste seas ka otsedemokraatia teemalist ümarlauda. „Eesmärk pole mitte esindusdemokraatiat mitte välja vahetada, vaid tugevdada,” sõnastab Kunnas.

Sõnavabaduse toetusrühma kohta, millesse Puustusmaa liikmena kuulub, ei osanud ta palju kosta. Ajapuuduse tõttu on ta enda sõnul selles rühmas tahaplaanile jäänud, mistõttu soovitab suhelda rühma juhtidega. Rühma juhtiva EKRE poliitiku Ruuben Kaalepi telefon jääb aga tummaks ning vastust ei tule ka rühma tegevuse järele pärivale elektronkirjale. Vajadus sellise rühma järele on Puustusmaa sõnul siiski ilmne: „Eelkõige seetõttu, et peavoolumeedia poolt on ühiskond survestatud mõtlema peamiselt vaid ühes suunas – liberaalses (et mitte öelda vasakliberaalses) suunas. Teised seisukohad on teatavasti „räuskamine“, „vihakülvamine“, „sotsiaalsete gruppide solvamine“ jms.”

Kas ta nüüd miljard on...

11 rühma liige ja kahe juht Peeter Ernits tunnistab, et koosolekuid peavad väga vähesed grupid – suurem osa rühmi koguneb lihtsalt selleks, et näidata suhtumist mingisugusesse probleemi või siis meelsust. Viimane on omane ka Ernitsa juhitavalt Donald Trumpi toetusrühmale. „Trumpi võimule tulles oli tema naeruvääristamine väga levinud ja on senini,” kõneleb Ernits. „Ka riigikogus. Ameerika Ühendriigid on meie põhiline liitlane, kelle poole sirutame abikäe, aga seadusandlikus organis irvitame tema üle. Meil oli soov näidata, et parlamendis on inimesi, kes seda ei aktsepteeri, et meie põhilist sõjalist liitlast naeruvääristatakse.” EKRE juhi Mart Helme lubaduse kohta Eesti riigikaitse arendamiseksTrumpilt miljard dollarit saada tähendab Ernits, et selle nimel tegutsetakse. „Kas ta nüüd miljard on, ta võib olla ka teine summa,” tähendab ta.

13 toetusrühma kuuluv reformierakondlane Yoko Alender, kes juhib neist kolme, rääkis hiljuti avalikult oma läbipõlemiskogemusest. Kuulumist paljudesse toetusrühmadesse ta sellega ei seosta. Alender selgitab, et toetusrühmade tegevus on reguleerimata ning see, kui palju rühm aega ja tähelepanu nõuab, sõltub rühma enda plaanist ja soovist. „Olen püüdnud osa võtta neist üritustest, mis tunduvad huvitavad, ja teinud seda jõudumööda,” iseloomustab ta oma aktiivsust. Rühma Tähelepanelik Eesti kutsus Alender kokku selle aasta mais. Grupi nimi märgib teemat, mida ingliskeelses maailmas tuntakse mindfullness’i nime all. Kuigi mindfullness’iga seostub Alendri sõnul ka elusamuse-sõna, mis on andnud nime Annely Akkermanni juhitavale toetusrühmale, pole tema sõnul kahe rühma tegevuses dubleerimist: üks tegeleb pigem vaimse ja teine pigem füüsilise keskkkonnaga. Alendri rühma liikmed on alustanud osalemist kaheksanädalases vaimse nõtkuse kursusel, mida juhendab kliiniline psühholoog Kärt Lust-Paal.

Aeg-ajalt elevust tekitav kosmosevaldkonna toetusrühm – no mis kosmoselennud saavad Eesti-sugusel väikeriigil plaanis olla? – teab selle juhi, keskerakondlase Andrei Korobeiniku (varem RE) sõnutsi täpselt, mida saavutada tahab. Rühm sündis astrofüüsiku ja pikaajalise spiikri Ene Ergma palvel ja koordineerib peamiselt suhteid Euroopa kosmoseagentuuriga, mille liige Eesti on.
„Eesti on väike ja meil pole lootust osaleda suurtes projektides peatöövõtjana,” lausub Korobeinik, „aga meil on näiteks küberturvalisuse kompetentsid, mida saame Euroopa kosmoseagentuurile välja pakkuda. Eelmises koosseisus tegi suurepärast tööd Anne Sulling, kes lõi ise hulga kontakte. Mina pean seda liini jätkama.” Pühapäeval sõitis Korobeinik Washingtoni, et osaleda kosmoseteemalises programmis parlamendisaadikutele, Raivo Tamm on käinud selleteemalisel konverentsil Saksamaal koos ametnikega. Suvel käis Euroopa kosmoseagentuuri juht Eestis. Loodud kontaktidest on Korobeiniku sõnul kasu Eesti firmadele: näiteks iduettevõte Skeleton sai hea stardi just kosmoseagentuuri hangete kaudu.