Seakasvatajad: ministeerium polnud katkuks valmis
„Kriisiplaani neil ei olnud. Nad küsisid meie käest, mida me nüüd tegema peame,“ ütles pärast kohtumist Eesti tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht. Tuliseks kujunenud kohtumisel heitsid talumehed ministeeriumile ette tegevusetust viimase kahe aasta jooksul.
Laht ütles, et seakasvatajad käisid ministeeriumis oma ettepanekutega juba kaks aastat tagasi, kuid nende tehtud ettepanekuid ei võetud siis kuulda. Talunikud pakkusid juba siis välja, et metssigade küttimist peaks suurendama, et hoida populatsioon piisavalt väike. Tänaseks on Eestis metssigu selgelt üle normi ja tänu katkuohule on jahti nüüdseks piiratud.
Teiseks sooviksid suurfarmerid oma tarbeks sea pidamise lõpetada. Riik oleks pidanud mõistliku hinna eest üksikuid sigu pidavatelt taludelt loomad ära ostma, kuna taudi pääsemine väikekasvataja lauta teeks konkreetsele kasvatajale kahju vaid mõne sea ulatuses, kuid mõjuks hävitavalt kogu sektorile, ütles Laht.
Sel nädalal kinnitatud katkukolletest üks oli just väikekasvataja, kui tema talu ümbruses oleks olnud mõni suurfarm, siis oleks ühe kodusea pärast väga tugevalt häiritud ka teiste kasvatajate tegevus.
Minister Urmas Kruuse ütles, et otsitakse ka võimalusi, kuidas toetada neid talunikke, kes jäävad loodava kolmanda piirangutsooni sisse. Ühe meetmena mainis Kruuse võimalust kompenseerida turuhinna langemisel tekkivat vahet katkueelse kilohinna ja taudijärgse hinna vahel.
Seda saaks kasutada alles siis, kui sealiha hind langeb enam kui 30 protsenti, kompensatsiooni rahastaksid ühiselt nii riik kui Euroopa Liit.
Hoolimata seakasvatajate teravatest kommentaaridest oldi rahul, et ministeerium on kiiresti osapooled ühise laua taha kutsunud, et leida kiire lahendus katku leviku piiramiseks ja talunike aitamiseks.
