“Äriühingud, kus riigi osalus on üle poole, ei tohi kavandatava seadusemuudatuse järgi enam maksta toetusi ja teha annetusi kolmandatele isikutele,” ütles rahandusministri nõunik Anneli Entson Eesti Päevalehele.

Entson lisas, et sponsorlus vähendab riigi omanikutulu ja ühtlasi võetakse riigikogult õigus otsustada, mida saadud tuluga teha.

Keelates riigiosalusega äriühingutel sponsorluse, kasvavad riigieelarvesse laekuvad dividendid ja riigikogu saab võimaluse otsustada, kuhu raha suunata. “Samuti vähendaks keeld huvigruppide survet äriühingute juhatustele ja nõukogudele,” märkis Entson.

Eesti Korvpalliliidu juhatuse esimehe Peep Aaviksoo hinnangul on riigiosalusega firmade antavad toetused normaalne nähtus. “Kogu maailmas tegelevad suure riigiosalusega ettevõtted sponsorlusega, näiteks Deutsche Telekom või France Telekom.”

Samas avaldas Aaviksoo lootust, et kui riigiosalusega ettevõtted ei tohi enam sponsoriks olla, siis leiab riik ehk teisi võimalusi spordi toetamiseks. “Seda vähemalt rahvuskoondiste tasemel,” märkis Aaviksoo. Tema sõnul on spordil nii väikeses riigis ilma toetussummadeta raske ära elada. “Reklaamiraha on nii vähe, et päris raske on toime tulla,” ütles ta.

Mitmete sportlaste ja alaliitude toetaja Tallinna Sadam praegu uusi sponsorluslepinguid enam ei sõlmi. “Nõukogu istungil jõuti seisukohale, et lähtutakse üldkoosoleku otsusest,” ütles sadama nõukogu liige Indrek Raudne lehele.

Riigiettevõtte üldkoosolek tähendab seda, et minister kui omanik paneb paika edasised käitumisreeglid. “Kui seadusega on keelatud või kehtestatakse piirangud, siis me sponsorlusega enam ei tegele,” kinnitas Raudne.

Peep Aaviksoo avaldas lootust, et valitsus ei unusta spordi toetamist.