Muudatusettepaneku kohaselt kaoks seadusest riigi suunis, kui palju ja missugune personal peab lasteaias töötama.

Kehtiva korra kohaselt on koolieelse lasteasutuses seadusest tulenevas valitsuse määruses loetletud töötajad, kes lisaks rühma õpetajale ja tervishoiutöötajale lasteaias töötama peavad. Nendeks on muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, ujumisõpetaja, kui lasteaias on bassein, logopeed ja venekeelsetes lasteaedades eesti keele õpetaja.

Samuti näeb määrus praegu ette, et lasteaias luuakse iga lasteaia rühma kohta üks õpetaja abi ametikoht, keda lapsed kutsuvad sageli söögitädiks. Nüüd on tehtud ettepanek see regulatsioon ära kaotada.

Kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul ei tohiks nii põhimõttelisi muudatusi teise seaduse ripatsina arutada. „Lasteaiad väärivad eraldi tähelepanu, sest näiteks pole õpetaja abi tugispetsialist, vaid on sisuliselt teine õpetaja rühmas,“ rääkis Pakosta. Ta soovitas kasvatusteadlastelt küsida, mis juhtub suures rühmas, kui seal abiõpetajat enam ei oleks ja lastega jääks vaid üks täiskasvanu.

Pakosta meenutas IRLi ja Reformierakonna koalitsioonilepet, mis lubab, et lasteaedades peab jääma ühe täiskasvanu kantseldada senisest vähem lapsi, et iga laps saaks praegusest rohkem täiskasvanute tähelepanu.

Praegu on 20 lapsega aiarühmas kohustuslik nii õpetaja kui õpetaja abi, seega kuni kümme last täiskasvanu kohta, lisaks kogu muu personal, kes lastega tegeleb. „Iga asja saab teha paremaks, aga ma pole kindel, et omavalitsustepoolne vabatahtlikkus koalitsioonileppes lubatule vastaks, sest seni pole olnud kuulda nõuetest täiendava personali massilisest palkamisest omavalitsuste poolt,“ avaldas Pakosta kahtlust.

Vitsa saab painutada noorest peast

„Vitsa saab painutada noorest peast,“ lausus Pakosta logopeedi töö vajaduse näitlikustamiseks. Tema sõnul peaks riigi lähenemine lähtuma ideest, et mida noorem laps, seda rohkem vahendeid tema aitamisele kulutatakse. „See annab oluliselt paremaid tulemusi, kui hakata nende probleemidega tegelema alles gümnaasiumieas.“

Pakosta rääkis Delfile, et kultuurikomisjon ei ole selle teema avamiseni tegelikult veel jõudnud, aga murekirjad sel aadressil on juba kohale saabunud.

Näiteks Harjumaa õppenõustamiskeskuse logopeed Pille Tina-Kuusikule valmistab muret, et seadusemuudatusega kaotatakse kohustus tagada koolieelses lasteasutuses logopeedi ametikoht.

„Kui lasteaias pole logopeedi ega eripedagoogi, kes siis märkab ja sekkub?“ küsis Tina-Kuusik kultuurikomijonile läkitatud kirjas. „Koolides käies kohtame sageli tõsiste õpiraskustega õpilasi, kes pole saanud õigel ajal abi.“

Tina-Kuusik lisas, et väga palju räägitakse Eestis kaasavast haridusest ja varajase sekkumise olulisusest, kuid see seadusemuudatus seda kahjuks ei kinnita.

Pakosta peab tõenäoliseks, et nii mõnigi asi vaadatakse kultuurikomisjonis arutelude käigus ringi.

Tema isiklik seisukoht on, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse raames ei saa teha otsuseid koolieelsete lasteasutuste kohta ja seetõttu on ta teinud ministeeriumile ettepaneku arutada lasteaedu puudutavaid küsimusi eraldi. „Lasteaed väärib kindlasti eraldi ja terviklikku tähelepanu ja selliseid juhuslikke muudatusi tuleks üldse vältida,“ sõnas Pakosta.