Seadus on, aga soolist võrdõiguslikkust pole

 (124)
Kaalud, tasakaal, võrdsus
Corbis/Scanpix

Soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti Eestis vastu küll 2004. aastal, kuid võrdsed võimalused ei ole täna reaalsemad kui need olid kolm aastat tagasi.

Näiteks on viimase kolme aasta jooksul naiste palk meeste palgast olnud stabiilselt ligi veerandi võrra madalam ja olulisi muutusi toimunud pole, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendumise muudab keerukaks see, et soolisest võrdõiguslikkusest huvituvad ning otsesemat kasu saavad eelkõige töötajad, kuid seaduse peamised elluviijad on tööandjad, kes peavad muutma oma käitumist ja hoiakuid ning andmete kogumiseks aega ning ressursse kulutama, leiavad Kristi Nurmela ja Marre Karu Poliitikauuringute Keskusest Praxis.

“Seega tuleks tasakaalukalt liikuda selle poole, et võrdsete võimaluste jälgimine töökohal muutuks reaalseks, kuid ei tooks kaasa mõttetuid ning ebaproportsionaalselt suuri kulutusi tööandjatele, kes tehtavatest muutustest ja kulutustest alles väga pikas perspektiivis kasu hakkavad saama.”

Praktika näitab, et seadused, millele pole loodud jälgimismehhanismi, ei too kaasa võrdsete võimaluste suurenemist.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines